Eesti Energia lennutas Ruhnul miljoneid tuulde

Ruhnu tuulikud pole niisama, vaid nimega. Eespool seisab Malle, taamal Pille.

FOTO: Aare Sünter

2007. aasta sügisel püstitas Eesti Energia Ruhnule kaks tuulikut, mis pidid muutma saare ülikalli omahinnaga elektri odavamaks, tegelikult seisab üks elektriveski jõude juba kaks aastat, teine aga aastapäevad.

Õigupoolest ei hakanud ligi kümme miljonit krooni maksnud tuulepark päris korralikult tööle juba algul. 2007. aasta novembri seadistamise ajal läks saare elanikel seetõttu tuksi mitu kodumasinat.

Tuulepargi rajamise hanke võitis samuti Eesti Energia kontserni kuuluv Eesti Energia Võrguehitus, toonase nimega Elektriteenused. Kahe paikapandud tuulegeneraatori koguvõimsus on 150 kW ja need pidanuks katma kaks kolmandikku saare aastasest elektritarbest. Vaid tuulevaiksete ilmadega toodaks ruhnlastele voolu kohalik diiselelektrijaam – seda lootis Eesti Energia hanget välja kuulutades.

Üks tuulegeneraator läks niisiis rivist välja kahe aasta eest, pärast kolme aastat tööd. Eesti Energia ei tee saladust, et kolm aastat töötanud tuulikule sai saatuslikuks mehaaniline kulumine.

Jamad juba algul

Teine tuulik on siiski töökorras, ehkki vajab juba remonti. Tuulegeneraatorite ostukomplekti kuulus tuulepargiga seotud spetsiaalne diiselgeneraator, mis on juba aastapäevad samuti rikkis. Kui see ei tööta, ei saa tööle panna ka veel töökorras tuulikut, sest generaator aitab hoida elektrisüsteemile vajalikku 50-hertsist sagedust. Nõnda siis seisab tuulepark jõude ja voolu annavad teised diiselgeneraatorid. Ruhnu pole ju ühendatud ülejäänud Eesti elektrivõrguga ja sestap on Eesti Energial seal elektri tootmiseks eraldi väike elektrijaam.

Ruhnule püstitati Taani firma Vestas toodetud kasutatud tuulegeneraatorid, mis olid Eesti Energia väitel läbinud kapitaalremondi. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni ning tuuleenergeetikaga tegeleva Nelja Energia juhatuste esimees Martin Kruus kinnitas eile Postimehele, et ka kapitaalremonditud seadmete nii lühike eluiga ei ole kohe kuidagi vastuvõetav.

«Ei pea ju olema spetsialist, et sellest aru saada,» lausus ta. «Seisvasse varasse investeerimine ei saa olla kuidagi mõistlik. Aga kui küsida, kas Ruhnu tuulikuprojektil tervikuna on tulevikku, siis on Ruhnus tuule­elektri tootmise mõte iseenesest väga hea ja õige, sest vastasel korral tuleb seda teha diislikütusega.»

Eesti Energia taastuvenergia ja väikekoostootmise juht Innar Kaasik ütles Postimehele, et tuulikuid toetavat diiselgeneraatorit on vaja mandril remontida, pärast seda jätkab tööd ka üks tuulikutest. Pikemat aega seisnud teine tuulik vaadatakse Kaasiku sõnul üle tuleval aastal, kui saabub aeg hooldada ka töökorras tuulikut.

«Saarel asuva tuuliku remont on tehniliselt keeruline ning hooldust saavad teha vaid tehasespetsialistid Saksamaalt,» põhjendas Kaasik. Pole teada, palju maksab tuulepargi kordategemine.

Ühest piisab

Endiselt jääb siiski selgusetuks see, miks ei alustanud Eesti Energia diiselgeneraatori remonti juba tänavu, sest see läks rivist välja juba eelmisel aastal. Siis saanuks tööle vähemalt ühegi tuuliku. Millegipärast ei viidud diiselgeneraatorit saarelt remondiks minema ka tänavu sügisel enne seda, kui laev lõpetas saare vahet sõitmise.

Kaasiku sõnul suudab saare elektrivajaduse ideaalse tuulega katta ka vaid üks tuulik. «Võimsus 75 kW (ühe tuuliku võimsus – N. N.) ongi enam-vähem saare maksimum,» lausus ta. «Kui üks masin on rivist väljas, töötab teine – selline oli meie algne plaan. Praegu ongi üks masin olnud pikka aega rivist väljas ja teine suudab toimida.»

Selline väide aga ainult teravdab küsimust, miks oli vaja Ruhnule kahte kasutatud tuulikut, kui piisanuks ka ühest ja uuest. Ruhnu ei jää ju vooluta ka siis, kui ei tööta kumbki elektriveski – milleks siis igaks juhuks varutuulik?

Kas Ruhnu tuulepark on ebaõnnestunud investeering? «Mina seda ei väidaks,» lausus Kaasik. «Oluline on ka see, palju sealt saadi lisateadmisi.»

Päris ebaõnnestunuks ei saa Ruhnu tuulepargiprojekti tõepoolest pidada, sest asjatundjate hinnangul on üks töötav generaator katnud osa saare elektritarbest, ehkki palju väiksema osa, kui algul loodeti.

Ruhnu vallavanema Aare Sünteri hinnangul ei olnud tuulepark paraku tehniliselt kõige õnnestunum lahendus. Tema andmetel on Eesti Energial kavas asendada vanad tuulegeneraatorid uute vastu.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimehe Martin Kruusi sõnul on tuulikud sõltuvalt tootjast üsna erinevad.

«Iga tuulik on tootja nägu ja selle remontimine sõltub suuresti tootjast, sest paljud varuosad on unikaalsed,» selgitas ta. «Läbirääkimised tootjaga remondi üle võivad tõepoolest aega võtta, eriti juhul, kui tegu on vanade tuulikutega.»

Taani Vestase uusi tuulikuid pole Kruusi andmetel aga Eestisse üldse püstitatud. «Meil on küll mõned väiksed kasutatud Vetsase tuulikud – need ongi sellised aparaadid, et kuldsete kätega mehed on teinud vanast tuulikust töötava asja.»

Tagasi üles