Matti Maasikas: olgem eestlased, aga juhtigem ka Euroopat!

Matti Maasikas Foto: Raigo Pajula

Välispoliitika järjekindluse ja koordineerimise tõeliseks proovikiviks on riigi toimimine suurte kriiside või erakorraliste rahvusvaheliste ülesannete korral. Meie lähema aja suurim selline ülesanne on eesistumine Euroopa Liidus, kirjutab suursaadik ja Eesti alaline esindaja ELi juures Matti Maasikas.

Küllap nooreestlased imestaksid, kui teaksid, et umbes sajand hiljem ei räägi me sellest, kuidas eestlased eurooplasteks peaksid saama, vaid sellest, kuidas Eesti peaks Euroopat juhtima. Sest seda see 2018 esimesel poolaastal ette tulev eesistumine ju on.

Mida see tähendab? Lihtsustatult öeldes on tegemist uniooni töö koordineerimise ja juhtimisega. Tuleb juhatada ELi Nõukogu ehk liikmesriikide töömaal kogu seadusandlikku  protsessi, pea kõiki töögruppe peale ühise välis- ja julgeolekupoliitika omade. Neid on umbes 140 ja nad pidasid näiteks 2011 esimesel poolaastal 1676 koosolekut.