Eesti võitleb edasi selle nimel, et Inglismaa loovutaks vanglast eemale hoidva Anna-Maria Galojani, sest Ühendkuningriik on varem justiitsministeeriumi koostatud vahistamismäärusi tunnustanud.
Ministeerium: Inglismaa on varem Eestile inimesi välja andnud
4. detsember 2012, 20:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inglismaa esimese astme kohus teatavasti otsustas oktoobri lõpus, et Galojani Eestile välja ei anta, sest Ühendkuningriik ei tunnista Eesti justiitsministeeriumi koostatud Euroopa vahistamismäärust. Inglismaal on erinev arusaam õigusasutuse definitsioonist.
«Anna-Maria Galojani Eestile loovutamise otsustamine jätkub UK-s järgmises kohtuastmes, sarnaselt Lavrovi loovutamise otsustamisele, mis jõuab kevadel Ühendkuningriigi viimasesse kohtuastmesse,» ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Kaisa Lutter Postimehele.
Samas on Eesti viimase viie aasta jooksul esitanud Ühendkuningriigile jõustunud kohtuotsuse täitmiseks seitse vahistamismäärust, millest nelja põhjal on Inglismaal redutanud inimesed Eestile ka loovutatud.
Uut, Inglismaale sobivat vahistamismäärust ei saa Eesti välja anda, sest meil on Euroopa vahistamismääruse koostamine reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus, mille järgi on vahistamismääruse koostamiseks pädev justiitsministeerium. Seadusesätte aluseks omakorda on EL 2002 raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja isikute loovutamise kohta, nagu ka teistel euroliidu riikidel.
«Kuigi varem on Ühendkuningriik loovutanud justiitsministeeriumi koostatud vahistamismääruse põhjal neli inimest, on viimaste juhtumite osas muutunud praktika. Ühendkuningriigi kohtu esimesed astmed leidnud, et Eesti justiitsministeerium ei ole klassikaline õigusasutus eelpool mainitud raamotsuse valguses,» sõnas Lutter.
Ta lisas, et Inglismaa aktsepteeriks vahistamismäärusi, mille oleksid koostanud kas kohus või prokuratuur ehk rahvusvahelises õigusalases suhtluses klassikalised «õigusasutused». «Seda hoolimata varasemast praktikast ja sellest, et euroliidu sees on ekspertide tasemel vastastikku hindamised läbi viidud,» ütles Lutter.
Nüüd on riigikogu õiguskomisjon otsustanud edasiste segaduste vältimiseks täiendada kriminaalmenetluse seadustikku selliselt, et jõustunud kohtuotsuse täitmiseks Euroopa vahistamismäärust saaks koostada kohus.