Pühad toogu rõõmu, mitte masendust

Sirje Niitra
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ants Liigus /Pärnu Postimees

Üks Postimehe netiloo kommentaator kirjutas: «Tehke mulle selgeks, mis asi see jõulustress on. Olen küll üle 60 aasta siin ilmas elanud, aga mingit jõulustressi küll kohanud pole. Tegelikult ei tea ma üldse, mis see stress on. Minu jaoks algab jõuluootus esimese advendiküünla süütamisega ja siis põletan küünlaid kuni kolmekuningapäevani. Ei mingit muud kila-kola, mida vaja pole. Juba aastaid ei tee ma mingeid kingitusi ega taha neid ka ise. Parim kingitus on see, kui lapsed ja lapselapsed tulevad. Näeb neid ju nii harva, kõigil ikka kiire-kiire ja töö.»


Ta sai samas ka vastuse: «Kõigil pole lapselapsi, pole isegi lapsi. Mõned on sel ajal üksi, kui sul on palju armastavaid inimesi ümber ja see on tore, et sul on, aga ava silmad ja ole mõistvam. Kõigil ehk ei ole sellist õnnestumist elus olnud.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles