Lasnamäe linnaosa valitsus peab ebaseaduslikult kogutud isikuandmed hävitama

Lasnamäe linnaosa vanem Olga Ivanova.

FOTO: Priit Simson

Andmekaitse inspektsioon (AKI) tegi Lasnamäe linnaosa valitsusele ettekirjutuse, millega nõuab 21. oktoobril Vene kultuurikeskuses mittekodanikele korraldatud infoseminaril kogutud isikuandmete hävitamist.

AKI nõudmisel peavad 4. jaanuariks olema hävitatud kõik 21. oktoobril kogutud välismaalase passi omanike poolt täidetud ankeedid, kuna AKI hinnangul puudub selliste andmete kogumiseks õiguslik alus. Samuti peab linnaosavalitsus esitama kinnituse, et linnaosavalitsuse edaspidises töös ei toimu mistahes viisil ega eesmärgil kõnealustelt ankeetidelt pärinevate isikuandmete töötlemist.

Linnaosavalitsus saatis eelmisel reedel laiali venekeelse hüsteerilises toonis pressiteate, milles linnaosavanem Olga Ivanova nimetab AKI ettekirjutust terve mõistuse vastaseks. Pressiteates kirjeldatakse ohtrasõnaliselt linnaosavalitsuse õilsaid eesmärke ja seda, kui palju head on mittekodanikele nende isikuandmete abil juba tehtud. Seda, kas linnaosavalitsus kavatseb ettekirjutust järgida või mitte, pressiteatest ei selgu.

Postimees kirjutas juba oktoobris, kuidas Lasnamäe linnaosa valitsus kutsus toonasel üritusel halli passi omanikke taotlema Eesti kodakondsust, et nad saaksid osaleda järgmistel riigikogu valimistel. Eesti kodakondsusest huvitatud inimesed täitsid umbes 320 ankeeti, üritusel osales umbes 350 mittekodanikku.

Ürituse ametlik eesmärk oli informeerida kodakondsuseta isikuid nende suhtes kehtivaist õiguslikest piirangutest ja täiendavatest kohustustest nii Eestis kui välismaal.

Lasnamäe linnaosa vanem Olga Ivanova märkis tookord kokkutulnuile peetud kõnes, et põhiline õigus, millest kodakondsuseta isikud Eestis ilma on jäänud, on õigus parlamenti valida. See tähendab linnaosavanema sõnul, et nad ei saa mõjutada riigi kõrgema seadusandliku organi ega valitsuse tegevust, samal ajal aga «halvendavad võimulolevad poliitikud samm-sammult rahva elujärge».

Seepärast, lisas Ivanova, otsustaski linnaosavalitsus korraldada rea infoseminare, et aidata nende kuulajail saada Eesti kodanikuks.

Hakatuseks tegid korraldajad kokkutulnuile ettepaneku täita ankeet, milles küsiti nime, sünnikuupäeva, aadressi, telefoni, e-posti aadressi, eesti keele oskuse taset (kategooriat), kas sünnikoht on Eestis või mujal, ning suhtumist Eesti kodakondsuse omandamisse.

Samuti tuli ankeedis kirja panna põhjused, miks Eesti kodakondsust pole siiani hangitud – kas pole tehtud keele- või põhiseaduse tundmise eksamit ning kas isikul on soov läbida vastavad kursused.

Tagasi üles