Muinasmärgid kaunistavad saagat ja autori kätt

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ärakäija saaga» illustreerinud Regina Lukk-Toompere tööga on inBoil väga rahul. Eriti seepärast, et kunstnik on kasutanud keskse kujundina ruunidest koosnevat sõõrjat vegvisiri. Sealjuures kunstnik ei teadnud, et vegvisir on juba viis aastat tagasi tätoveeritud inBoili käsivarrele.
«Ärakäija saaga» illustreerinud Regina Lukk-Toompere tööga on inBoil väga rahul. Eriti seepärast, et kunstnik on kasutanud keskse kujundina ruunidest koosnevat sõõrjat vegvisiri. Sealjuures kunstnik ei teadnud, et vegvisir on juba viis aastat tagasi tätoveeritud inBoili käsivarrele. Foto: Sille Annuk

Esimeses inBoili raamatus ilmusid laulutekstid, mida võib võtta ka luuletustena, ja teises luuletused, millest võivad saada laulud. Nüüd üllatas ta muinasaegsete saagade moodi värsistusega «Ärakäija saaga».

Värssides on vapra ja ausa mehe lugu, keda heitluses saadud haavadest parandab võõral maal keegi naine. Meest ootab kodus tema armsam. Juttu on võitlustest ja rännakutest merel ja maal, igatsusest, sõprusest ja armastusest. Peategelane jääb elama. Kas võib loota, et tuleb järg?

See sõltub lugejatest. Minu enda sees lõppes lugu ära, aga kui ikkagi mu sõbrad ja tuttavad ja kes iganes tulevad ja ütlevad, et neid väga huvitab, mis edasi juhtub, siis tuleb jätkata. Ma ei välista seda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles