Kui eelmisel aastal võisid eesti ja vene koolide lõpukirjandite kirjutajad valida nelja ühise teema vahel, siis tänavu kattuvad kõik kümme teemat.
Tänavu kattuvad kõik eesti ja vene koolide kirjanditeemad
21. aprill 2009, 14:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sel aastal on kõik kümme teemat eesti ja vene keeles kirjutajatel ühised ning kõik teemad on varustatud ülesannetega või täiendavate kommentaaridega, kus on osundatud käsitlemisele tulevale probleemile,» selgitas eksamikeskuse eesti keele peaspetsialist Märt Hennoste tänasel pressikonverentsil.
Tema sõnul eesti ja vene koolidele mõeldud ülesande sõnastused täpselt sõna-sõnalt ei kattu, kuna eesti ja vene koolide õppekavad on erinevad, ka õpetuses on erinevusi. «Teemade pealkirjad on kattuvad, kuid ülesannete sõnastamisel püütakse maksimaalselt arvestada eesti ja vene kooli vajadustega,» toonitas ta.
Teise uuendusena võivad tänavused küpsuskirjandi kirjutajad nõuda endale pärast töö esitamist selle koopiat.
Eksamikorralduse osakonna juhi Andres Ääremaa sõnul tekib eksamitel, kus õpilased peavad kirjutama iseseisvalt pikemaid tekste, autoriõigus neile tekstidele ja neil on õigus vahetult pärast eksamilõppu saada nende tekstide koopia. «See on õigus, mitte kohustus,» toonitas ta ja lisas, et koolid peavad koopiate tegemiseks valmis olema.
Ülesannetega teemadel kirjutati paremini
Eesti keele peaspetsialisti Märt Hennoste sõnul aitab teemade varustamine ülesannetega vähendada eksamipinget ning mullused tulemused näitasid, et ka n-ö teemast möödakirjutamisi oli nende teemade puhul vähem.
Mullu võeti nn ülesannetega varustatud teemad kirjutajate poolt hästi vastu. Nendele teemadel kirjutajaid oli rohkem kui kuuel n-ö traditsioonilisel teemal kirjutajaid ning ka keskmine kirjanditulemus oli ühisteemade valijatel paar protsenti kõrgem.
Traditsiooniline kirjand kaob
Ka järgmisel kahel aastal on kavas lõpukirjandi teemad varustada selgitavate ülesannetega, 2012. aastal aga loobutakse traditsioonilise kirjandi kirjutamisest hoopis. Kirjand asendatakse funktsionaalse lugemise kontrolli ning funktsionaalse kirjutamise kontrolli ehk kirjandiga.
«Kirjandi puhul toimuvad muutused ning õpilane peab hakkama seda kirjutama probleemipõhisena ning ka kirjandi pealkiri saab loomingu osaks,» selgitas ta.
Hennoste selgitas Postimees.ee'le, et traditsiooniline kirjand on ajale jalgu jäänud ning senist korda muutes tullakse vastu just kõrgkoolidele.
Kõrgkoolis ei osata kirjutada
«See on see, mida ootavad meilt kõrgkoolid, et õpilased õpiksid rohkem alustekstide põhjal kirjutama. Just see on kõrgkoolis ja hilisemas elus põhiline kirjutamismoodus,» tõdes ta.
Hennoste sõnul on kõrgkoolid hädas sellega, et sinna õppima asunud noored ei oska nõuetele vastavaid tekste luua. «Ükskõik, mida nad kirjutama hakkavad, ikka kirjutavad lõpuks kirjandit,» nentis ta.
Eksamikeskusel on enne kirjandi kaotamist kavas uut eksamit nii järgmisel kui ülejärgmisel aastal testida u 10 protsendi õpilaste peal. Katseeksam tehakse märtsis ning selle osalejad ei pääse lõpukirjandi kirjutamisest.
«Ma usun, et meil ei ole probleeme mitte sellega, et seda 10 protsenti leida, kes tahaks katsetada, vaid kuidas soovijate huvi rahuldada,» lisas ta.
2010. aastal pole vene koolide õpilastel kohustuslikuks eksamiks mitte enam kirjand, vaid eesti keele kui teise keele eksam ning kirjand muutub valitavaks riigieksamiks.
Sel laupäeval kirjutab 10 473 inimest eesti keeles lõpukirjandi, neist ligi 460 on varem kooli lõpetanud. Vene keeles kirjutab lõpukirjandit 2897 inimest, kellest 45 jätsid kooliga hüvasti varasematel aastatel.