Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüdi sõnul ei kasutanud pooled mullu liikluses hukkunud inimestest turvavarustust või tegid seda valesti.
Pooled liikluses hukkunud inimestest ei kasutanud turvavarustust õigesti
9. jaanuar 2013, 15:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv vähenes 2011. aasta 1487-lt mullu 1368-le. Vigastatuid oli 11 protsenti vähem – 1694. Ka liikluses hukkus vähem, 88 inimest, kuid neist 31 olid jalakäijad.
«Jalakäija peab aru saama, et ta peab kasutama helkurit ja et helkur ei tee teda absoluutselt igal pool nähtavaks,» rõhutas Küüt. «Ta peab veenduma, et teda on märgatud ja alles siis astuma teele, sest jalakäijate hukkumised on paljuski aset leidnud sellepärast, et ei kasutata turvavarustust või ei veenduta, et ollakse nähtav.»
Küüdi sõnul on turvavarustuse kasutamine siiski paranenud. Näiteks üle 90 protsendi sõiduautode kõrvalistujaist kasutab turvavööd.
«See on üks oluline faktor, miks hukkunutega liiklusõnnetuste arv väheneb,» lausus Küüt. «Hukkunute puhul võib välja tuua, et 50 protsendil ei kasutatud või kasutati turvavarustust valesti. Rasked tagajärjed võiksid olemata olla, kui turvavarustust kasutataks.»
Olukorra parandamiseks liikluses suurendati 2012. aastal liiklusjärelevalve mahtu 10 protsendi võrra ning ohtlike rikkumiste eest määratakse karmimad karistused.
«Oleme karmid teatud rikkumistes, mis liiklusohtu kõige rohkem põhjustavad,» kinnitas Küüt. «Need on rasked kiiruseületamised, joobes juhtimine, turvavarustuse mittekasutamine.»
Küüt tõi välja, et 2012. aastal määrati 514 aresti rohkem kui aasta varem. Eriõiguse äravõtmist kohaldati 810 võrra rohkem.
«Need arvud näitavad, et neis rikkumistes oleme järeleandmatud,» lausus Küüt. «Jätkuvalt on siiski kõrge joobes juhtide hulk liikluses.»
Üle-möödunud aastal tuvastati 8703, mullu 8579 joobes juhti. Neist raske joobega juhte oli 3400.
«See on ikkagi väga kõrge arv, mis ei anna rahuloluks põhjust,» sõnas Küüt.
Alla 20 km/h kiiruseületamisi oli 4,5 protsendi võrra vähem kui aasta varem, kuid 21-40 km/h kiiruseületamiste arv on kasvanud 6,9 protsenti. Neid on ligi 29 000.
Küüt rääkis, et viimasel ajal on elanikkond hakanud politseid rohkem teavitama eeskätt alkoholijoobes juhtidest ning ohtlikest manöövritest.