Uus politseijuht võib tulla väljastpoolt süsteemi

Foto on illustreeriv. Foto: Elmo Riig / Sakala

Politsei- ja piirivalveametile konkursiga uut juhti otsiv siseminister Ken-Marti Vaher eelistab leida uue juhi süsteemist väljastpoolt.

Nii on Vaher Postimehele teadaolevalt mitmes vestluses väitnud. Teisisõnu on siseminister astumas tema puhul ebatavaliselt julget sammu – juhul kui väljastpoolt politsei- ja piirivalve süsteemi tulev uus peadirektor kõrges ametis ebaõnnestub, siis nõuab see igal juhul ministrilt poliitilise vastutuse võtmist.

Vaheri eelistuse taustal muutuvad ahtaks politsei- ja piirivalveameti (PPA) praeguse juhtkonna võimalused jaanuari alguses väljakuulutatud avaliku konkursi võitmisele. PPA praegusest juhtkonnast kavatsevad väidetavalt uueks peadirektoriks kandideerida praegune korrakaitsepolitsei juht Tarmo Miilits ja piirivalvejuht Tõnu Hunt. Esimese kasuks räägib inimlik ausus ja laitmatu karjäär, teise kasuks võimalus näidata, et PPAs edutatakse muidu tagaplaanile jäävaid piirivalve inimesi.

Prefektidest oleks siseministri eelistus alluvate seas lugupeetud  Põhja prefekt Elmar Vaher. Mees, keda minister kaalus hiljuti ministeeriumi asekantsleri ametisse. Ent Vaheri välistab poolik haridustee. Ainsana vastab prefektidest siin konkursi tingimustele Lääne prefekt Priit Suve, kelle kahjuks räägib paraku liigne akadeemilisus.

See on omadus, mida Eesti suurima organisatsiooni juhi puhul ei saa üle tähtsustada. PPA uuelt juhilt oodatakse empaatiavõimet ja oskust inimestega suhelda. Samuti julgust otsustusõigust alamatele astmetele delegeerida. Ning juurdepääsu ministeeriumi otsustusringi. Viimased kaks on asjad, mida heidetakse ette ametist lahkuvale peadirektorile Raivo Küüdile.

Juhtimise delegeerimine võib osutuda tõsiseks kariks ühe väidetava ametikonkursi soosiku, justiitsministeeriumi asekantsleri Priit Kama puhul. Kama nimi on võimaliku peadirektori kandidaadina eriti jõuliselt üles kerkinud viimastel nädalatel.

Kama kasuks räägivad mitmed asjaolud. Esiteks varasemast karjäärist ette näidatav sihikindel töö ja eesmärkide jõuline läbisurumine logiseva Eesti vanglasüsteemi reanimeerimisel. Teiseks siseminister Vaheri poolehoid juba varasemast justiitsministeeriumis töötamise ajast. Kolmandaks – Kama võib ilmselt arvestada läbi justiitsministeeriumi talle osaks langeva reformierakonna poliitilisele toetusele, mida PPA uus peadirektor parlamendi õiguskomisjonis vajab.

Ent Kama suur miinus on autoritaarne juhtimisstiil. See on tõsiasi, millest kuluaarides hirmujutte räägitakse. Samuti mehe vähene stressitaluvus kriisiolukordades. Otsesõnu öelduna – Kama suutlikkuses PPAd tuulutada ei maksa kahelda, kartma peab aga varianti, et koos sellega kaovad politsei- ja piirivalveametist viimasedki helged pead. Nii on Postimehele mitmed PPA juhtkonda kuuluvad isikud väitnud.

Umbes 5500 töötajaga PPA arvamus on aga faktor, millega poliitilises mõttes keskmiselt tublisti alalhoidlikuma käitumisega  siseminister Vaher kindlasti arvestama peab. Sel nädalal PPA siseveebis korraldatud küsitluses leidis vaid veerand vastanuist, et uus peadirektor võiks tulla organisatsioonist täiesti väljast.

See tõdemus seab Vaheri raske valiku ette. Enamiku vastanute soov on, et peadirektor peaks olema seotud sisejulgeolekuvaldkonnaga. Siin paistab sobiv kandidaat olevat siseministeeriumi praegune asekantsler Erkki Koort. Esiteks on Koort ise PPA ühendamisega seotud. Teiseks on ta sisejulgeolekuvaldkonna organisatoorsete probleemidega üks paremini kursis olevaid ametnikke.

Koort ilmselt esitab oma kandidatuuri PPA juhile, sest siseministeeriumis on tema varasemad volitused – vastutada kogu sisejulgeolekuvaldkonna eest – tublisti kahanenud. Pealegi kandideeris Koort sellele ametikohale juba 2010. aastal, kui võitjaks osutus Raivo Küüt.

Ent Koorti edus lubab kahelda teadmine, et miks peaks minister, kes on Koorti valitsemisala jooksul võtnud mehe juhtimisalluvusest kogu sisejulgeolekuvaldkonna, nüüd selle talle PPA juhiks nimetamisega taas tagasi andma. Pealegi on otsese ütlemisega Koorti puhul oht, et ta võib sattuda ministri kriitikute sekka.

Formaalselt teevad PPA peadirektori ametikonkursi võitja osas ettepaneku ministeeriumi tulevane kantsler Leif Kalev ja asekantsler Hannes Kont. Asekantsler Koort peab kandideerimise puhul end otsustusringist taandama. Ent sisulise otsuse langetab minister, kellel on õigus konkurss kasvõi nurjunuks lugeda.

Laiendatud konkursitingimuste puhul oleks nii võimalik avalikkusele väita, et kõik variandid said läbi proovitud. Ja proovida täiesti uut võimalust - määrata PPAd juhtima ministeeriumile lihtsalt sobiv isik. Umbes nii toimiti ministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskuse juhi väljavahetamisel. See on variant, mida mitmed Postimeest sel teemal konsulteerinud isikud samuti silmas soovitavad pidada.