Tervise Fond, arstide liit ja Terve Eesti SA lõpetaksid alkoholi jaemüügi kell 20
Täiendatud kell 16:40.

Terve Eesti SA, Eesti Tervise Fond ja Eesti Arstide Liit esitlesid täiendusettepanekuid alkoholipoliitika rohelisele raamatule. Pildil Terve Eesti SA tegevjuht Keit Fomotšškin.

FOTO: Liis Treimann

Eesti Tervise Fondi, arstide liidu ja Terve Eesti SA alkoholipoliitika rohelise raamatu täiendusettepanekute esitlusel märkis sihtasutuse tegevjuht Keit Fomotškin, et alkoholimüügi piirangut tuleks vähendada kahe tunni võrra ning keelustada alkoholi jaemüük kell 20.

dr. Andrus Lipand.

FOTO: Liis Treimann

Eesti tervise Fondi juhataja dr. Eero Merilind.

FOTO: Liis Treimann

Terve Eesti SA, Eesti Tervise Fond ja Eesti Arstide Liit esitlesid täiendusettepanekuid alkoholipoliitika rohelisele raamatule.

FOTO: Liis Treimann

Terve Eesti SA, Eesti Tervise Fond ja Eesti Arstide Liit esitlesid täiendusettepanekuid alkoholipoliitika rohelisele raamatule.

FOTO: Liis Treimann

Skandinaavia riikides on alkoholimüük keelustatud pärast kella 18, pühapäeviti ei müüda ja laupäeval vaid teatud kellaajal, lisas ta. «Need kõik on positiivsed näited, mille rakendamist tuleks väga tõsiselt kaaluda.»

«Rohelise raamatu näol on tegu väga hea alusdokumendiga ja nagu ka Eesti karskusliidu AVE esimees Lauri Beekmann ütles, on Eestile seda dokumenti väga vaja,» ütles Fomotškin.

Ta märkis, et alkoholipoliitika rohelises raamatus on toodud põhjalik ülevaade alkoholi tarbimise olukorrast, kahjudest, mõjust majandusele ja meetmetest.

«Suund on õige, küll aga on rohelises raamatus toodud ettepanekud hägused ning need peaksid olema konkreetsemad ja selgesõnalisemad.» Liiga palju tähtsustatakse dokumendis norme ja teadlikkust kujundavaid meetmeid, mis Fomotškini sõnul seavad aga maksumaksjale suure rolli ja kohustuse kanda alkoholi tekitatud kahjusid.

Raamatus toodud meetmed ei võimalda vähendada alkoholist tekitatud kahjusid ega ka jõuda tasemini, kus Eestis tarbitakse elaniku kohta kuus liitrit puhast alkoholi aastas. Praegu tarbitakse Eestis 10,2 liitrit puhast alkoholi inimese kohta, märkis ta.

Teavitamine, normikujundus ja õpetamine on kulukad ega anna ilma regulatsioonita või regulatsiooni asemel tulemust. Siinkohal tõi Fomotškin näiteks suitsetamise keelamise kinnistes ruumides, mis võeti tema hinnangul avalikkuse poolt hästi vastu.

Ta lisas, et konjunktuuriinstituudi andmetel toetab 44 protsenti Eesti inimestest rangemat alkoholipoliitikat.

«Rohelise raamatu meetmetes on liiga vähe esindatud nende organisatsioonide hääl, kes on välja pakkunud toimivaid tõenduspõhiseid meetmeid ja esindatud on nende organisatsioonide ja ettevõtjate hääl, kes on huvitatud majanduslikust kasust seoses alkoholiga.»

Kolme organisatsiooni ettepanekuteks on selgelt piirata alkoholireklaami ja sätestada seaduses konkreetselt, mida reklaam näidata tohib ja mida mitte. Seda kaasaarvatud spordi- ja kultuurisponsorlusel. Fomotškin märkis, et eeskujuks võiks siin võtta Prantsusmaa, kus on alkoholireklaamis seadusega keelatud näiteks positiivse tausta loomine ja kuulsuste kasutamine. Kehtestada tuleks meetmed, mis välistaksid alkoholi kasutamist teiste kaupade ja teenuste reklaamiks või alkoholi tasuta kaasa andmist, ja seda ka toitlustusettevõtetes.

Kolm organisatsiooni aga ei toeta kahe alkoholivaba päeva kehtestamist, kuna see annab signaali, et muudel päevadel on tarbimine tervitatav.

Aktsiisipoliitika ei tohiks eelistada nende hinnangul lahjat alkoholi, üle tuleks vaadata kehtestatud alkoholiaktsiisi määrad ning rakendada tuleks kompleksseid maksumeetmeid, mis tagaks alkoholi järkjärgulise kallinemise ja vähendaks alkoholi kättesaadavust noortele.

Eesti Arstide Liidu esindaja doktor Andrus Lipandi hinnangul on riigi otsus tõsta alkoholiaktsiisi viis protsenti järgnevatel aastatel mõttetu, kuna selle tõusu sööb ära inflatsioon. «Viis protsenti avaldub hindades vaid sentide kujul ega ei toimi. Soome kehtestas hiljuti lahjale alkoholile 15-protsendise aktsiisi tõusu, kangele aga väiksema, lähtudes sellest, kus on tarbijaid rohkem. Me peaksime võtma Soomet selles vallas eeskujuks.»

Kolme organisatsiooni ettepanekuks on ka vähendada alkoholi jaemüügi kohti, kehtestades täiendavaid nõudeid alkoholi käitlemisele. Fomotškin märkis, et siin võiks olla ideaaliks, mille poole liikuda, alkoholi jaemüügi monopoli kehtestamine.

Ta lisas, et mõningal määral võib alkoholi turismi mõjutada piirangute kehtestamisel naaberriikides kehtiv kord, kuid lisas, et ennekõike on oluline, mida riik ise teeb oma elanike heaks.

Fomotškin pidas juttu müügipiirangute karmistamisel võimalikust alkoholiturismist Lätti suunal aga alkoholitootjate lobitööks.  

Eesti Arstide Liidu esindaja doktor Andrus Lipand ütles, et räägitakse ka alkoholi kättesaadavuse karmistamisel salaalkoholi turu kasvust aga lahjast sala-alkoholist ei ole kuulda midagi.

Viimase ettepanekuna tuleks organisatsioonide hinnangul rahastada riigieelarvest või haigekassa eelarvest sõltuvushäirete ravi ja välja tuleks arendada ka ravi ja rehabilitatsioonisüsteem.

Eesti Tervise Fondi juhataja doktor Eero Merilind märkis, et Kanadas tehtud uuringu kohaselt põhjustab alkoholi liigtarvitamine kulusid ligi 1,1 protsendi ulatuses sisemajanduse koguproduktist (SKP). Alkoholi müügi piiramine vähendaks suremust Eestis 1,5 protsendi võrra aastas, mis annaks 25 aasta pärast 14 protsenti suurema SKP.

Alkoholi tarvitamisest tingitud haiguse või vigastuse tõttu on mitteaktiivseid inimesi Eestis 40 000 ehk 6,3 protsenti tööjõulisest elanikkonnast. Alkoholi mõju tõttu enneaegselt pensionile jäänud ja töövõimetuspensionäride arv on 80 000. Umbes 1000 inimest sai töövõimetuspensioni otseselt alkoholi ja narkootikumide sõltuvuse tõttu, millele lisanduvad ka ainete poolt tekitatud tervisekahjustused, haigused ja kahju ühiskonnale.

Alkohol põhjustab 10 protsenti haiguskoormusest, suitsetamine 8,3 ja narkootikumid ühe protsendi, lisas Merilind.

Konjunktuuriinstituudi andmetel müüakse Eestis alkoholi 84 tunnil nädalas, Soomes 64 ja Rootsis 45 tunnil. Kanget alkoholi müüvate poodide hulk 100 000 elaniku kohta on Eestis 196, Soomes kuus ja Rootsis neli. Keskmine viina hind Eetsis on 7,92 eurot, Soomes aga 16,99 ja Rootsis 20,45 eurot. Lahja õlle hind on aga vastavalt 0,93; 2,06 ja 0,96 eurot.

Tagasi üles