Kuhjaga sinikaid, ei midagi hullemat

, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maarja Värv (taga) üritas atesteerimisel trennikaaslasele Liisi Loimele teha seljast kägistust.
Maarja Värv (taga) üritas atesteerimisel trennikaaslasele Liisi Loimele teha seljast kägistust. Foto: Karli Saul

Kui Postimees kirjutas mullu augustis kontaktspordialadega tegelevatest naistest, pälvis lugu üsna palju tähelepanu, peamiselt aga just negatiivses mõttes – miks peaks üks naine millegi sellisega tegelema? Mis nendel naistel viga on? Neid, kes kommentaarides poolehoidu näitasid, oli mitu korda vähem.

Mõni päev pärast selle loo ilmumist sain kirja Eesti sportliku vabavõitluse liiga Raju peakorraldajalt Ott Tõnissaarelt, kellel tuli mõte, et ajakirjanik võiks hakata n-ö müüdimurdjaks ja osaleda klubi 3D Treening mõne MMA alaosa baaskursusel.

«Esmane eesmärk ei ole murda müüti «mehed vs naised» võitlusspordis, vaid pigem «vägivald ja madalalaubalisus vs intelligentne õppeprotsess» koos meeldiva füüsilise väljakutsega,» selgitas Tõnissaar. «Samas, selle viimase jaoks ei ole vahet, kas tegemist on mehe või naisega – kursused on läbitavad mõlemale. Siinkohal tulebki mängu tegelikult Eesti MMA-maastiku erilisus, eesotsas klubiga 3D Treening, kus õppimisprotsessile on pandud suurt rõhku. 3D Treening on kindlasti hea koht, kuhu minna koos kõikide eelarvamuste ja hirmudega – algajate treeningud on väga metoodilised.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles