Urve Eslas: hirmud jalus

Urve Eslas Foto: Pm

Rahvakoguga seoses on tekkinud kimp hirme, mis igal viimasel ajal toimunud arutelul risti jalus. Osa neist hirmudest on seotud arvamusega, et Rahvakogu pärast tekib lõhe inimeste ootuste (soov, et ettepanekud seaduseks saavad) ja tegelike võimaluste (tõenäoliselt ei saa, vähemalt mitte suurem osa) vahel, mis olukorra leevendamise asemel arvatakse pettumust suurendavat. Sellele võimalusele ürituse nurjajana viitasid saatejuhid Vikerraadios Andrus Ansipit küsitledes (18.01) ja ETV «Foorumis» (18. 01) ning Sulev Valner Postimehes (17.01).

See hirm on kompleksne: ühelt poolt hirm muutuste ees (mis juhtub, kui inimestele anda vabadus seaduste tegemisel kaasa rääkida) ja teiselt poolt hirm, et muutusi ei tule (sarnaseid algatusi on tehtud varemgi – märkus, mida ei väsi tegemast peaminister – ja ka see ei jõua kuhugi).

Osa hirmudest on seotud pigem organisatoorse poolega. Rahvas võib ju oma sõna öelda, kuid ettepanekutest riigikoguni on pikk maa. Teadmine, et kusagil vahel on eksperdid, kes peavad ettepanekutest riigikogukõlbliku materjali vormima, sünnitab küsimuse, kui palju on lõpuks otsustajate ette jõudnud visioonist ettepaneku tegija ning kui palju eksperdi nägu.