Tööandjad juurat ja majandust «pehmeks» erialaks ei loeks

Heidi Ojamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarmo Kriis.
Tarmo Kriis. Foto: Peeter Langovits

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriisi sõnul tuleb vahet teha humanitaar- ja reaalerialadel, mitte sotsiaal- ja loodusteadustel.

Kriis märkis, et Tartu Ülikooli majandusteadlaste koostatud uuring loeb sotsiaalteadusi õppinute hulka lisaks humanitaaralade lõpetajatele ka majandust, äri ja juurat õppinud inimesed. «Ärijuhid, advokaadid ja finantsjuhid on paratamatult kõrgemalt tasustatud, kui humanitaareriala õppinud inimesed. Viimased töötavad valdavalt kultuurivaldkonnas ning seal on palgad väiksemad.»

Ta lisas, et firmajuhtide seas on vähe ajalugu või semiootikat õppinud inimesi ning erialade tasustamisest rääkides tuleks vahet teha humanitaaraladel ja reaalaladel – majandus ja ärijuhtimine ei kvalifitseeru «pehmeks» erialaks.

Tartu Ülikooli majandusteadlased Kerly Espenberg, Aivi Themase, Jaan Masso ja Raul Eametsa uuring vaatles ülikooli värskelt lõpetanuid ehk uuriti, mis sai tudengitest aasta jooksul pärast kraadi omandamist – kes kus töötab ja millist palka saab. Sotsiaalteadusteks lugesid teadlased sotsioloogia, ajakirjanduse, politoloogia, avaliku halduse, majanduse, äri ja juura, nimekirjast puuduvad filoloogia, kirjandus ja filosoofia.

Uuringu kohaselt on inseneride parem läbilöögivõime tööturul müüt. Kui bakalaureusekraadiga loodusteaduste lõpetaja teenib tõepoolest sotsiaalteadusi õppinust rohkem, siis alates magistrikraadist muutub olukord märgatavalt. Reaalainete magistritest ja doktoritest saavad 55,5 protsenti riigi keskmisest kõrgemat palka, sotsiaalteaduste magistritest ja doktoritest aga 80 protsenti.

Uuringust loe pikemalt Postimees Plussist või Postimehe paberlehest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles