Politsei ja piirivalve jookseb verest tühjaks

FOTO: Repro

Politsei- ja piirivalveamet kaotab iga aastaga sada töötajat. Eesti suurima töötajate arvuga asutuses teeb see isikkoosseisu kaotusena paar protsenti aastas. See on auk, mida ei suuda täita iga aastased lisandujad sisekaitseakadeemia lõpetajate näol, ent seda proovib veidigi leevendada vähenev bürokraatia rikkumiste menetlemisel.

Põhja prefektuuri konstaablid Jekaterina Golenevskaja ja Egon Bogdanov patrullisid eile Õismäel.

FOTO: Mihkel Maripuu

Egon Bogdanov

FOTO: Mihkel Maripuu

Kriitiline piir on ammu käes. Aastatega siseturvalisuse tagamises tekkinud auke suudetakse täita pideva kombineerimise ja ressursside arvelt. Kõige hullem on olukord Ida-Virumaal ja Tallinnas. Pikalt selline olukord kesta ei saa.

Umbes nii võiks kokku võtta kroonilise personaliprobleemi politsei- ja piirivalveametis. Ligi 6000 töötajaga organisatsioonis on napilt üle 4300 vormikandja. Seda on 333 ametnikku vähem, kui kolm aastat tagasi.

Jah, siseminister Ken-Marti Vaher andis selleks aastaks politseile ja piirivalveametile palkade tõstmiseks seitse miljonit eurot. Otse loomulikult on sellest abi. Ent summa, mida politsei ja piirivalve töötajate sissetulekute tööturul konkurentsivõimeliseks muutmiseks vajab, on paraku neli korda suurem. Vaja oleks veel 28 miljonit eurot. Kohe.

Krooniline alarahastatus tähendab, et isegi lõppenud aastal jäi politsei- ja piirivalveamet tööle lisandunud ja lahkunud inimeste arvestuses taas 157 inimesega miinusesse. Ja seda isegi teadmise juures, et aasta alguses ootab palgatasemete ühtlustamisega seoses paljusid politseinikke palgatõus.

Kriminaalpolitseiga on pealtnäha kõik korras ja ametikohad täidetud. Probleem on korrakaitsetööd tegevates üksustes ehk siis patrullidega. Eriti nukrad olid viimased kolm kuud, kui korrakaitse jäi lahkujate näol miinusesse keskmiselt kümme inimese võrra kuus. «Meile on väga oluline selline kiire kaadri voolavus pidama saada,» tunnistab korrakaitsepolitseid Eestis juhtiv Tarmo Miilits.

Vale on arvata, et tänavad jäävad politseipatrullidest aina hõredamaks. Vastupidi – sel aastal on PPA-l plaanis kasvatada keskmiselt töös olevate patrullide arvu vabariigis mulluselt 93-lt sajani.

Paljus tuleb see aga abipolitseinike lisandumisega ja käivituva e-välimenetlusega. Viimane hoiab kokku tuhandeid töötunde ja bürokraatiat ning lubab patrullidel kirjatöö asemel tegeleda rohkem vahetute rikkumistega.

Ent tõsine probleem on kogenud patrullpolitseinikega. Teenistusest lahkuvad parimas füüsilises vormis, kolme-nelja aastase töökogemusega noored mehed. Nad lahkuvad, sest neil kaob tasuta saadud kõrghariduse tõttu riigi ees võetud kohustus riiki teenida. Näiteks Lääne prefektuurist lahkus mullu korraga patrullist terve kamp tugevaid noori mehi. Rekkajuhtideks.

Loe pikemalt probleemidest politseis ja piirivalves Postimehe paberlehest või Postimees Plussist.

Tagasi üles