Platon keeras üldisele võrdsuse põhimõttele selja. Matemaatika aluseid uurides eristas ta geomeetrilist võrdsust ehk samakujulisust aritmeetilisest võrdsusest ehk samasuurususest ja väitis, et tähtis on just esimene, mitte viimane – seda nõuavad lausa ratsionaalsuse põhialused. Tema järelduse võttis omaks ka Aristoteles ja seda tunnustati üldiselt kogu antiikmaailmas.
Tänapäeva maailmas on võrdsuse põhimõte laialt levinud. Me võrdleme pidevalt, kui palju raha, maad, kreeditit on meil võrreldes teiste inimestega, lisame sellesse võrrandisse muud sotsiaalsed atribuudid ja mõtleme, kas meie ühiskondlik positsioon on sama, kas meil on samasugused haridusvõimalused, ning võime tõsiselt nördida ja pahandada, kui peaksime jõudma järeldusele, et kellelgi on rohkem või paremini kui meil.