Eesti kodanikud tunnevad ennast üha enam ka Euroopa Liidu kodanikuna, selgus täna esitletud Eurobaromeetri uuringust.
Eestlased tunnevad end üha enam eurooplastena
2012. aasta sügiseks oli end Euroopa Liidu kodanikuna nägevate inimeste osakaal tõusnud 73 protsendini. Mullu kevadel oli see arv 67 protsenti. See on oluliselt kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine, mis on 63 protsenti.
Euroopa Liidu kodanikuks peavad Eestis ennast kõige enam just nooremad (15-44-aastased) kõrgema haridustasemega veel õppivad või juba juhtivatel ametikohtadel töötavad inimesed. Ennast peavad Euroopa kodanikuks enam ka suuremate linnade elanikud.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Hannes Rummu sõnul oli uuringu tulemus mõneti üllatav ja pigem oleks võinud eeldada Euroopa Liidu kodaniku identiteedi nõrgenemist, sest mullu toimunud euroarutelud olid tänu ESMis osalemisele kõige kriitilisemad alates meie ühinemisest Euroopa Liiduga 2004. aastal.
TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog pidas võimalikuks tõusu põhjuseks seda, et Euroopa Liidu asjadest on varasemast rohkem räägitud.
Seevastu peab lätlastest ennast Eurooa Liidu kodanikuks vaid 57 protsenti ja Leedus on see arv 64 protsenti.
Rummu sõnul on seoses majanduskriisiga Lätis usaldus riigi vastu langenud ja see on mõjutanud suhtumist ka Euroopa Liitu.
«Seevastu Eestis ei seostata riigiga rahulolematust Euroopa Liiduga,» märkis ta.
Voog lisas, et Leedus on institutsioonide usaldusväärsus olnud madal juba üle kümne aasta.
Kõige tugevam on Euroopa Liidu kodaniku identiteet Luksemburgis (87 protsenti), Soomes (78 protsenti) ja Maltal (76 protsenti). Madalaim on see Kreekas – 46 protsenti.
«Üldistades võib öelda, et Euroopa Liidu kodaniku identiteet on tunduvalt üle keskmise tugev heal majanduslikul järjel Läänemere-äärsetes riikides, välja arvatud Lätis,» märkis Rumm Euroblogis. «Ühine identiteet on aga nõrgem majandusraskusi põdevates või traditsiooniliselt euroskeptilistes riikides (lisaks Suurbritanniale ka Tšehhi – 54 protsenti).»
Eurobaromeetri uuring viidi läbi eelmise aasta lõpus 27 Euroopa Liidu liikmesriigis ning sellele vastasid 15-aastased ja vanemad riigis elavad ELi kodanikud. Eestis küsitleti 1003 kodanikku ning Euroopas kokku ligi 30 000 kodanikku.