/nginx/o/2011/06/07/617226t1h71e8.jpg)
24 protsenti eestlastest ootab Euroopa Liidult elukvaliteedi paranemist, selgus täna esitletud Eurobaromeetri uuringust.
Eestlased ootavad euroliidult elujärje paranemist
/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
1. märts 2013, 12:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu järgi ootavad Eesti kodanikud Euroopa Liidult eelkõige elukvaliteedi paranemist, mille all on silmas peetud ostujõu paranemist ja palkade jõudmist samale tasemele kui mujal Euroopa Liidus.
Selle märkis oma ootusena ära 24 protsenti vastanutest, mis on kaks korda suurem arv kui Euroopa Liidus keskmiselt.
TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog tõdes, et selline ootus on Euroopa Liidus keskmiselt väiksem, kuid vaesemates riikides on elukvaliteedi paranemise ootus suurem.
«Mida jõukam riik, seda enam oodatakse stabiilsust,» märkis ta. Kui eestlastest ootas ELilt stabiilsust 4 protsenti, siis Euroopa Liidus keskmiselt 10 protsenti.
15 protsenti eestlastest ootab euroliidult võrdsust, õiglust ja rahu. Võrdsuse all peetakse silmas ka võrdsust liikmesriikide vahel.
Oma õigustest Euroopa kodanikuna on rohkem või vähem teadlikud 59 protsenti kodanikest, mis on rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt (45 protsenti). Hoolimata sellest, et Eesti kodanikud on oma õigustest enam teadlikud, sooviksid nad siiski agaramalt oma õigustest veelgi rohkem teada saada.
Kui Eestis tahtis oma õigustest kindlasti rohkem teada 30 protsenti, siis Euroopas tervikuna 22 protsenti kodanikest. Eesti kodanikud sooviksid rohkem teada eelkõige oma õigustest teises Euroopa Liidu riigis arstiabi saamisest ning töötamisest ja elamisest.
Eurobaromeetri uuring viidi läbi eelmise aasta lõpus 27 Euroopa Liidu liikmesriigis ning sellele vastasid 15-aastased ja vanemad riigis elavad ELi kodanikud. Eestis küsitleti 1003 kodanikku ning Euroopas kokku ligi 30 000 kodanikku.