/nginx/o/2012/06/26/1185070t1h8216.jpg)
Täna Eesti Advokatuuri üldkogul esinenud advokatuuri esimees Toomas Vaher ütles, et parlamendile alternatiivsete struktuuride moodustamine on riigi tuleviku mõttes tupiktee ja võib olla isegi ohtlik.
Advokatuuri esimees: parlamendi alternatiivsed struktuurid on tupiktee
/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
1. märts 2013, 15:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaher ütles, et viimane aasta on kahtlemata olnud huvitav nii riigi ühiskondlikus elus ja ka õigusmaastikul, tuues näiteks rahvakogu.
«Mis justkui esindab rahva arvamust riigi valitsemise ja vajalike muudatuste küsimustes. Loomulikult on hea, kui tekib foorumeid, kus inimesed arvamust saavad avaldada. Küsimus on, mis vormis seda teha, kui suurejooneliselt seda nimetada ja kui suur tunnetuslik kaal sellele omistada. Seni, kuni kehtib tänane põhiseadus ja meil on just see Eesti vabariik, siis ainus rahva tõeline esindaja ja rahvakogu on siiski parlament, meeldivad siis need tänased rahvaesindajad meile või ei.»
Ta lisas, et kui tänased esindajad ei ole meeltmööda, tuleb järgmistel valimistel valida teised, kuid alternatiivsete struktuuride moodustamine, kes justkui kah teatud mõttes rahva mandaadile pretendeerivad, on riigi tuleviku mõttes tupiktee ja võib olla isegi ohtlik.
Vaher märkis oma kõnes, et 2012. aastasse jäävad ka kaks tähelepanuväärset riigikohtu üldkogu lahendit, VEB fondi lahend ning ESM-iga liitumise kohta tehtud otsus, mõlemaid iseloomustavad kolmetähelised lühendid ning mitmed riigikohtunike eriarvamused. «Loomulikult on mõistetav, et juristide seisukohad võivad teinekord jääda vastuoluliseks. Võtame selle teadmiseks, kuid hinges jäi veidi midagi kriipima.»
Vaher märkis, et tänase Eesti õigusmaastiku häda on mõningane ülereguleeritus ja dokumentide sõnastuslik keerukus, mis raskendab asja põhiolemuse mõistmist.
«Sooviksin positiivses võtmes esile tuua hiljutist algatust, mille võttis advokatuuri ettepanekul üles justiitsminister, mis puudutab tsiviilkohtumenetluses menetluskulude kindlaksmääramise reeglistiku muutmist.» Ta lisas, et loogiline on menetlused harmoniseerida ja seda just halduskohtumenetluse seadustiku eeskujul, kus kohtukulude küsimused lahendatakse kiirelt koos põhiotsusega.
Vaher ütles, et tema ametiaeg esimehena saab tänasega läbi ning ühtlasi tähistab see üheksa-aastase perioodi lõppu, mil ta on olnud advokatuuri juhatuse liige. «Kui mind kolm aastat tagasi valiti esimeheks, tõin välja olulised märksõnad, millele soovisin edaspidi tähelepanu pöörata: advokatuuri ühiskondlik positsioon, kutsealane professionaalsus, suhted riigiga, organisatsiooni perspektiiv. Nüüd tagasi vaadates, on kõikides neis aspektides ka edasi liigutud.»
Ta lõpetas oma ettekande öeldes, et täna kuulub ta sellisesse advokatuuri, kus on asjad korras ja kuhu kuulumine on auasi.