Paljud metsnikud on hämmeldunud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevuse üle, kes muutis neile kohustuslikuks metsakorraldaja litsentsi omandamise ja jättis 23 eksamitel läbi kukkunud inimest töötuks.
RMK koondas 23 eksamitel läbi kukkunud metsnikku
8. märts 2013, 22:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suure osa elust metsniku ametit pidanud Mihkel (nimi muudetud) kirjeldas, kuidas muutused RMK-s algasid 2011. aasta kevadel, mil metsnikke kohustati osalema metsakorraldaja koolitusel. Pärast seda tuli kahe aasta jooksul läbida teooria- ja praktikaeksamid, mis osutusid ootamatult rasketeks.
«Teooriaeksam oli keeruline, sest seadusi peab tundma sõna-sõnalt. Eksam hõlmab tervet metsandust, sisuliselt kogu maaülikooli programm – metsakorraldus, takseerimine, raided, valemid, kõverad ja logaritmid,» kirjeldas Mihkel, kes põrus teooriaeksamil kahe aasta jooksul kuus korda.
Kergem polnud ka praktikaeksam, mis metsnike kirjeldusel tuleb õnnestumiseks läbida pea jooksujalu. «Praktikaeksam seisnes selles, et kuue tunniga pead ära korraldama 15 eraldust. See on kiire rabamine, mida tuleb teha kompassiga, mitte GPSiga, mida igapäevases töös kasutasime.»
Mihkli sõnul said metsnikud alles eelmise aasta oktoobris teada, et neil tuleb hakata tegema ka metsakorraldaja tööd ning ees ootab koondamine. 76-st metsnikust jäigi töötuks 23, kes eksamitel põrusid. Mihkli jaoks on toimunu seda kummastavam, et mitmed metsnike kohad jäid koondamise tulemusel üldse täitmata.
Dubleerimine tuli lõpetada
RMK juhatuse esimees Aigar Kallas põhjendas, et metsnike tööülesannete muutumise tingis rohkem kui kaks aastat tagasi muutunud metsaseadus. Sellega sai metsnikust inimene, kes vastutab kogu konkreetse metsandiku hindamise ja sellel tehtavate metsakasvatuslike otsuste eest.
«Selleks, et metsa hindamise andmeid koguda ja neid riiklikus registris pidada, on metsnikul vaja ka metsakorraldaja tunnistust, ehk luba viia läbi metsahindamist,» selgitas Kallas. Seni on Kallase sõnul tulnud tööd dubleerida ehk metsnik kogus küll metsas info, kuid korraldaja pidi minema seda uuesti üle kontrollima. Seda tunnistas ka Mihkel, kelle sõnul oligi koomiline olukord, et metsas käidi mitmekesi.
«Kahjuks on see nii, et 23 inimest ei saanud eksamit kahe aasta jooksul tehtud. Paraku kehtivad sellele ametile küllalt kõrged nõuded,» ütles Kallas. Neid pole seadnud mitte RMK, vaid Keskkonnateabe Keskus. Eksamit kergemaks muuta pole aga mingit alust, sest selle peavad läbima ka kõik eraettevõtluses tegutsevad metsakorraldajad.
Ametis jätkanud metsnikele tuli töökohustusi juurde, ent ka nende palk tõusis 10 protsenti. «Kuigi me ülejäänud koondasime, oleme kõigile lubanud, et kui nad suudavad selle eksami ikkagi selle aasta esimeses pooles ära teha, siis meil tegelikult töökohti on ja me oleme valmis neid tagasi tööle võtma,» pakkus Kallas.
Nimelt on praegu täitmata seitse metsniku kohta üle Eesti ja lisaks vajab RMK juurde umbes paarkümmend metsakorraldajat. «Me saame võtta tagasi kõik koondatud, kuigi mitte samasse ametisse.» Paljud koondatud metsnikud tegelevadki praegu sellega, et eksam juuliks ära teha. «Ma väga loodan, et enamus tuleb sellega toime.»