Sageli võivad inimesed enda teadmata tegeleda ebaseadusliku ehitustegevusega ning alles hiljem võib oma krundile uut kõrvalhoonet planeerides ja selle ehitamiseks ehitusluba taotledes selguda, et ollakse seadust rikkunud näiteks puukuuri püstitamisega.
Tallinna Postimees pöördus linnavalitsuse poole, uurimaks, millised on ebaseaduslike ehitiste püstitamisega seotud peamised murekohad.
Ebaseadusliku ehitustegevuse tuvastamine ja selle kohta info saamine toimub linnaplaneerimise ameti teatel erineval viisil. Ehitustegevuse kohta laekub infot naabritelt, kes esitavad avaldusi kontrollida ehitustegevuse seaduslikku.
Lisaks isikute avaldustele avastab ehituskontrolli osakond ise õigusliku aluseta ehitustegevust. Seda tavaliselt objektide vastuvõtmisel ja kontrollimisel, mille käigus ilmnevad naaberkinnistutel asuvatel objektidel tehtud tööd, mille tegemiseks puuduvad vastavad load.
Samuti avastatakse õiguslikualuseta tehtud ehitustöid projekteerimistingimuste ja ehitusprojektide menetlemise käigus. Siin tulevad välja varem tehtud ehitustööd, mille tegemiseks oli vajalik kas ehitusloa või kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku olemasolu, kuid neid taotletud ei ole.
Ebaseaduslikule ehitustegevusele leiab omanik õigustusi
Tihti isikud arvavad, et tegemist on nende omandiga ja seal võib teha seda mida heaks arvatakse. Samuti väidavad inimesed enda õigustuseks, et kuna tegemist oli nii halvas seisus oleva ehitisega siis tehti tööd ära, et oma elutingimusi ja ehitise väljanägemist parandada.
Viidatakse veel asjaolule, et nimetatud tööd ei riku kellegi õigusi. Paraku on tehtud selliseid töid mis eeldavad ehitusloa olemasolu, ning isikud on rikkunud ehitusseadust. Esineb juhtumeid, kus inimene on taotlenud projekteerimistingimused ja nende alusel ilma projekti koostamata ja ehitusluba taotlemata hakanud ehitama.
Praktikas esineb ameti teatel ka juhtumeid, kus on esitatud ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus ja samaaegselt on alustatud ka ehitustöödega, ootamata ära ehitusloa väljastamist. Ehitamiseks annab õiguse ikkagi ehitusluba ning ehitustöödega võib alustada alles pärast ehitusloa või kohaliku omavalistuse kirjaliku nõusoleku väljastamist. Kahjuks leidub ka inimesi, kes teadlikult hakkavad ehitama omamata selleks ehitusluba.
Eksitakse muudetud ehitusseaduse vastu
Tihti eksitakse selles osas, et alates 1.05.2009 kehtima hakanud ehitusseaduse muudatuste kohaselt peab ehitise omanik detailplaneeringu kohustusega aladel kuni 20 ruutmeetrit ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitama kohaliku omavalitsust, edastab amet.
See tuleneb üldjuhul asjaolust, et inimesed ei ole teadlikud ehitise omaniku kohustustest. Samuti muudetakse tihti ehitise tehnosüsteeme omamata selleks eelnevalt kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut.
Ka puukuuri ehitamine nõuab luba
Praktikas ehitatakse ka abihooneid (suurema ehitusaluse pinnaga kui 20 ruutmeetrit) näiteks puukuure ilma vastava loata. Eelpool toodud näidete puhul võib eeldada, et üldjuhul on neid ehitustöid peetud väheolulisteks ning inimesed on need tööd ilma vastavate lubade ja nõusolekuteta ära teinud eelkõige teadmatusest.
Selleks, et vältida hilisemaid ebameeldivusi, on otstarbekas enne ehitustöödega alustamist pöörduda Tallinna linnaplaneerimise ameti poole ja konsulteerida vastavate spetsialistidega, kas kavandatavate tööde tegemiseks on vaja taotleda lubasid, soovitab amet.
Tallinna munitsipaalpolitseil puudub eraldi arvestus ebaseaduslike ehitiste kohta, küll aga on võimalik tuginedes Tallinna väärteoasjade registri andmetele anda ülevaade statistikast ehitusloa puudumise kohta enne ehitamise alustamist (EhS § 29 lg 1 p 1), mis on samuti ebaseaduslik tegevus, ning ehitise kasutusloata kasutamise kohta (EhS § 29 lg 1 p 11).
Viimati nimetatud sätet on munitsipaalpolitsei kasutanud üldjuhul nende isikute suhtes, kes on teinud kas ebaseaduslikult juurdeehitisi, rekonstrueerinud ehitist ilma ehitusloata või lausa püstitanud ehitise ilma ehitusloata ja projektita ning käesoleval ajal kasutavad ehitist püsivalt.
| 2012 | 2013 (seisuga 26.03.2013) | |
| EhS § 29 lg 1 p 1 | 107 alustatud menetlust | 26 alustatud menetlust |
| EhS § 29 lg 1 p 11 | 310 alustatud menetlust | 107 alustatud menetlust |
Aastal 2012 tegi mupo rahatrahve EhS § 29 lg 1 p 1 rikkumise korral üldsummas 18 103 eurot, EhS § 29 lg 1 p 11 rikkumise korral üldsummas 34 157 eurot. Aastal 2013 vastavalt 3260 eurot (EhS § 29 lg 1 p 1) ja 8790 eurot (EhS § 29 lg 1 p 11).