Sain just 51. Ahistab. Silme ees kangastub õudukas, kuidas mu liigesed roostetavad ja hambad suust välja kukuvad. Nagu tavaliselt, mässib mind pea igal sünnipäeval endasse kerge kassiahastus. Nagu tavaliselt, meenub vananemise pööripäeval möödanik. Aga seekord andsin neile tunnetele voli end hilisel öötunnil vabalt sisse mässida.
Tellijale
Anu Saagim: MA EI TAHA UNUSTADA
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.