Tasuta ühistransport kasvatas bussisõitjate arvu kümnendiku võrra

Ühistransport. Foto: Toomas Huik

Esialgsete andmete järgi on Tasuta ühistranspordile üleminek kasvatanud bussisõitjate arvu umbes kümnendiku võrra, kuid teadmata on, kust need sõitjad on tulnud.

«Kui vaadata ühistranspordi poole pealt, et kas inimesi on juurde tulnud, siis meil on võrreldavaid andmeid 43 ühistranspordiliini kohta. Eelmise aasta esimeses kvartalis sai automaatsete loenduritega nendel liinidel ühistranspordikasutajad ära loetud ja nüüd siis selle aasta alguses. Ja nendest numbritest tuli välja, et ühistranspordi kasutajate arv on tõusnud umbes 9,6 ehk ligi kümme protsenti,» lausus transpordiameti juhataja Andres Harjo.

Järgmine küsimus, millele me täna veel ei oska vastata, on see, et kas need kümme protsenti kasutasid varem autot, käisid jala või hoopis sõitsid jalgrattaga. See, milline mõju on tasuta ühistranspordil erinevatele liikumisviisidele, vajab veel analüüsimist,» lisas ta.

Harjo sõnul on linna huvi , et auto kasutajaid jääks vähemaks. «Aga võib tekkida ka selline mõju, et hoopis jalgrattureid jääb vähemaks. Meid hirmutati ju sellega, et küll kodutud tulevad ja hõivavad ühistranspordi, küll tulevad igasugused muud hädad, aga midagi sellist ei ole täheldatud. Aga seda, mis puudutab lühidistantside koormuste tõuse, siis need on tõepoolest olemas ja seda ma näen igal hommikul,» rääkis Harjo.

«Kui varem läbisid õpilased kooli minnes üks-kaks peatusevahet jalgsi, sest ka lapsevanemad loevad ju raha, siis nüüd tundub, et paljud õpilased on hakanud ühte või kahte peatusevahet ühistranspordiga sõitma. Ja see tekitab lühidistantside koormushüppeid,» selgitas ametnik.

Täiesti kindlalt on aga märgata autoliikluse vähenemist. «Kui vaadata liiklusvoogusid Taksopargi ristmikul, Sõle ristmikul ning Mustamäe tee ja Paldiski maantee ristmikul, siis nende kohta koostatud graafikud näitavad seda, et 2010. ja 2011. aastal olid liiklusvood tunduvalt suuremad, kui 2012. ja 2013. aastal,» ütles Harjo.

«Hinnanguliselt välja öelnud, et kusagil 15 protsenti on liiklusvood vähenenud. Põhjuseks on ilmselt nii tasuta ühistransport kui liikluskorralduse muudatused, aga mõjuriks võib olla ka erinevatel aastaaegadel erinev välistemperatuur. Me ju teame, et mida rohkem suve poole, seda aktiivsemaks inimene muutub ja seda rohkem ta liigelda tahab. Küsimus pole siin nii väga pluss- või miinuskraadides, vaid pigem selles, kas tänavatel on lund ja kas need on libedad. Kokkuvõttes on päris palju tegureid, mis liiklust mõjutavad,» nentis transpordiameti juhataja.

Täpsemaid andmeid hakkab amet saama lähitulevikus, sest automaatsed liiklusloenduse detektorid pandi välja möödunud aasta 16. nädalal ning neid saab hakata võrdlema käesoleva asta 16. nädalaga, ehk järgmise nädalaga.

Validaatoritega saadavad andmed pole esialgu veel piisavad, sest id-pileteid müüdi kuni 31. märtsini ja need kehtivad aprilli lõpuni. «Nii et mais me võime juba rääkida sellest, kui palju on mingis ajaühikus olnud aktiivseid pileteid, kui paljudele on antud näiteks sõiduõigus ning kui paljud inimesed ja kui sageli on seda õigust kasutanud. Täna meil on piletisüsteemis sellised andmed, et sisestatud on üle 360 000 sõiduõiguse. Näiteks märtsis kasutati ühistranspordis umbes 280 000 kaarti. Ja nende kaartidega tehti ligikaudu kaheksa ja pool miljonit sõitu. Veebruaris olid need arvud 260 000 ja 7,6 miljonit. Mais hakkame saama andmeid ka praeguste id-piletite kasutajate kohta, kes siis hakkavad oma sõitude eest ühiskaardiga tasuma,» lausus Harjo.

Siis selgubki, kui pakju inimesi tegelikult Tallinna ühistransporti kasutab. Tõsi küll, jäävad veel üle 65-aastased inimesed, kes võivad ilma ühiskaarditagi tasuta sõita, kuid Harjo sõnul valideerib üks kolmandik eakatest inimestest juba praegu oma sõite ja loodetakse nende arvu edasist suurenemist.