Noored teatriteadlased Rait Avestik ja Andres Keil lõid 2001. aasta paiku teatripolitsei. Ma ei mäleta täpselt, kui tõsiselt nad seda tegelikult võtsid ja kuidas see toimima pidi, aga idee oli vist selles, et head teatrikriitikud peatavad halva teatri pätid enne, kui need suurt kurja jõuavad teha. Head kriitikud olid nemad ise, Keil ja Avestik.
Tellijale
Ivar Põllu: suur võitlus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pättide peksmise hoobadeks oli siis ilmselt midagi veel peale jooksva kriitika, sest kes siis kriitikat loeb – laitva arvustuse on kirjutanud ilmselt rumal inimene ja kiitev arvustus on enamasti kuidagi piinlik. Võib-olla olid neil mingid muud hoovad ka, millega korda tagada, võib-olla majanduslikud sanktsioonid, näiteks kulka või kultmini või ametiliidu kaudu (toetustest ilmajätmine, ametiliidust väljaheitmine, tegutsemise keeld vms), kahjuks ei mäleta.