Nils Niitra: äärmusluse ummiktee

Nils Niitra Foto: Sille Annuk

Viimastel nädalatel laiutavad meedias vaidlused homoseksuaalide kooselu seadustamise pooldajate ja vastaste vahel. Enamasti on just vastased ajanud kitsarinnalist, kohati lausa piinlikku juttu à la «olgu nad pimedas teki all, aga ärgu tulgu meie normaalset elu häirima». Need on kehvasti organiseerunud, sageli kirikuga seotud tegelased, kellest on praegu lihtne «üle sõita». Nemad on nüüdse aja marginaalid, peavooluintellektuaalide naerualused.

Teisel pool on sageli fondide rahastatud, vähemuste õigustega tegelevad inimesed ja organisatsioonid, kelle argumentatsiooni näib teenindavat ka teadus. Teadlasi on pandud varemgi ideoloogia teenistusse tõestama seda, mida on vaja tõestada – antud juhul, et homoabielud mõjuvad hästi homodele ja seeläbi ühiskonnale. Kui teadus satub sõltuvusse ideoloogiast, siis satub see sõltuvusse ka ajast: veel mõned aastakümned tagasi teenindasid uuringud seisukohta, et homoseksuaalsus on hälve.

Eristan ise üsna selgelt tolerantsust ning sellest äärmuslikkust. Tolerantsi eesmärk on parandada ühiskonna tervist ning vastastikust mõistmist, äärmuslikuna viib see aga sallimatuse vohamisse. Tolerantses ühiskonnas on ka tolerantsusel piirid, kuid piiritut tolerantsust taotlevas ühiskonnas muutub sallivus eesmärgiks omaette.