Marju Himma: plagiaat kui jäämäe tipp

Foto: TPM

Hiljutine doktoritöö plagiaadi juhtum ei ole ühe üliõpilase ega ühe ülikooli markantne libastumine, vaid ilming suuremast probleemist, millest autorsuse varastamine on vaid üks osa.

Doktorandina suhtlen küllalt tihedalt kõigi õppeastmete tudengitega. Juhendamisest rääkides kuulen enamasti kurtmist, kuidas juhendajalt juhendamist saada on pea võimatu, juhendajad ei loe töid põhjalikult, tagasisidet võib oodata nädalaid, suisa kuid, ning sageli on kommentaarid napid ja tekitavad kahtluse, et juhendaja vist ikka pole tööd läbi lugenud.

Juhendatav tudeng kopeeris naljaviluks lõigu minu enda magistritööst, proovimaks mu tähelepanelikkust. Eks oleks olnud piinlik küll, kui see viiteta lõik oleks läbi läinud. See oli kolleegi sõbralik tögamine, aga kui tegu oleks olnud pahatahtliku kopeerimisega mõne teise autori ingliskeelsest tööst?