Valitsus arutab homsel istungil justiitsminister Rein Langi esitatud eelnõu, millega muudetaks 23. august stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevaks.
23. august muutub stalinismiohvrite mälestuspäevaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu järgi on totalitaarsete süsteemide pärandi likvideerimise eelduseks avalikkuse teadlikkus ajaloosündmustest, samuti selliste režiimide kuritegudele moraalse hinnangu andmine ning nende hukkamõistmine.
Mälestuspäev on selge seisukohavõtt, et praegused ja tulevased põlvkonnad tunnetavad nii stalinismi kui natsismi totalitaarse režiimi kuritegelikku olemust.
Mälestuspäeva eesmärk on samuti moraalselt toetada totalitaarsete režiimide kuritegude ohvreid ning nende perekondi. Mälestuspäevaga tunnustatakse stalinismi ja natsismi tekitatud kannatusi ning mõistetakse tingimusteta hukka toimepandud ulatuslikud inimõiguste rikkumised, seisab eelnõus.
23. augustil 1939 allkirjastati Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salaprotokollide kohaselt jäi Eesti Nõukogude Liidu mõjusfääri. Pakti sõlmimine lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi laias ulatuses toime stalinismi ja natsismi kuritegusid.
23. august mälestuspäevana aitab stalinismi ja natsismi kuritegude ohvreid ning nende perekondi moraalselt toetada, mõista ja nende kannatusi tunnustada. Samuti suurendatakse avalikkuse teadlikkust totalitaarsete režiimide aegumatutest inimõiguste vastastest kuritegudest ning soodustatakse ühtse rahvusvahelise seisukoha kujundamist.