Riigikohtu esimehe kandidaat Priit Pikamäe saadaks keerukamad juhtumid esimese astme kohtu asemel otse ringkonnakohtule lahendada.
Pikamäe: karistusõigusel on piirid
30. aprill 2013, 00:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida rohkem sooritatakse raskeid kuritegusid ja mida kõrgem on kuritegevuse tase, seda enam kalduvad poliitikud kriminaalmenetluses põhiõigusi piirama – see tendents kehtib riigikohtu esimehe kandidaadi Priit Pikamäe kinnitusel nii Lääne-Euroopas kui Eestis. Selle kõrval, lisab Pikamäe, on ehk isegi suurem probleem, et Eestis on liiga paljud tegevused kriminaliseeritud.
Kohtasin koridoris Märt Raski, kes ütles, et teilt võiks küsida, mida arvate probleemist, et lähiaastatel läheb umbes kolmandik kohtunikest pensionile. Kas kohtutesse üldse jätkub kohtunikke?
See on tõsine probleem. Kohtunikkonna keskmine vanus on pidevalt tõusnud ja lähiajal võiks pensionile minna tõepoolest umbes kolmandik kohtunikest. See võib tähendada, et varsti oleme samasuguses olukorras kui 1990. aastate alguses, mil ühekorraga tuli täita väga suur hulk kohtunikukohti. Olen seda meelt, et kohtunike eksamikomisjoni, mis on põhiline kandidaatide hindamise instants, tuleks tugevdada ja ressurssi juurde anda. Teiseks, kohtusüsteem ise peaks kohtunikuametit rohkem propageerima.
Eraldi teema on kohtunike jaotumine üle Eesti. Tallinna ikka leiab kohtunikke, aga eriti hull on olukord Ida-Virumaal.
Viimased kohtunikukonkursid näitavad, et meil pole probleeme kohtunike leidmisega ringkonnakohtutesse. Kui vaatame esimese astme kohtuid, siis probleeme ei ole reeglina ka Harju maakohtus, aga läheme Tallinnast väljapoole – Viru, ka Tartu –, siis on asi palju keerulisem.
Toon paralleeli: kui tehti Viru vangla, siis selleks, et sinna inimesi leida, makstakse neile kolmandiku võrra rohkem kui sama töö tegijatele Tartu või Tallinna vanglates. Kohtunikega vist niimoodi teha ei saa, teil on igal pool ühesugused palgad?
Ega see pole iseenesest välistatud. Ka Euroopas on riike, kus kohtunikele makstakse regioonitasu. Praeguse seadusega tuleb Eesti kohtunikele aga ühtemoodi maksta. Regioonitasu peale tuleb aga minu arvates mõelda ka Eesti kohtusüsteemis.
Märt Rask on aastaid oma kõnedes rääkinud, et Eestis ei ole kolmandat võimu, et justiitsministeerium vaatab kohtutele nagu ühele oma osakonnale. Mis on teie vaated selles asjas?
Ma küll ei tea täpselt, mis kontekstis Märt Rask selliseid asju rääkis, aga kui peate silmas kohtute haldamise küsimust ja esimese-teise astme kohtute haldamist justiitsministeeriumi poolt, siis siin võibki olla erinevaid mudeleid. Meil on nii, et esimese-teise astme kohtuid haldab justiitsministeerium ning asja juures on ka kohtute haldamise nõukoda, mille enamik liikmeid on kohtunikud. Ühte-teist tuleks võib-olla ehk täpsustada kohtute haldamise nõukoja pädevustes, aga laias laastus ma pooldan praegust süsteemi. Minu arvates esimese ja teise astme kohtute haldamine ei pea kuuluma riigikohtu juurde, selles olen üsna veendunud.