Parlament nimetas Priit Pikamäe riigikohtu esimeheks

Riigikogu toetas täna üksmeelselt presidendi ettepanekut ning nimetas praegu riigikohtu kriminaalkolleegiumi juhtiva Priit Pikamäe riigikohtu uueks esimeheks.

Pikamäe nimetamist toetas salajasel hääletusel 89 riigikogu liiget ning kaks saadikut jäi erapooletuks.

Pikamäe ütles riigikogu ees, et riigikohtule on põhiseaduslikkuse vaidlustes üheks olulisemaks menetluse osaliseks ehk koostööpartneriks just parlament. Tema sõnul kinnitab põhiseaduslikkuse järelevalve alane kohtupraktika, et enamiku sellealaste vaidluste objektiks on olnud parlamendi vastuvõetud seadus, mis on ka enesest mõistetav, sest parlamentaarse riigina peabki Eesti ühiskonna kõige olulisemad küsimused lahendama nimelt riigikogu.

Tema hinnangul on senine koostöö osutunud põhiseaduslikkuse järelevalve vallas väga hästi toimivaks ning vastastikkusi pädevusi respekteerivaks. «Muu hulgas tähendab see seda, et riigikohus on oma senises praktikas hoidunud seadusandjale liiga üksikasjalike ettekirjutuste tegemisest ning riigikogu on kõrgema kohtu otsused täitmiseks võtnud,» lausus ta.

Riigikogu keskse koostööpartneri roll tähendab Pikamäe sõnul ka seda, et parlamendi arvamused, parlamentaarset arutelu kajastavad protokollid ja asjasse puutuva seaduseelnõu seletuskirjad on iga taolise vaidluse lahendamise aspektist ühed kesksema tähtsusega menetlusdokumendid. Tema hinnangul oleksid riigikogu seisukohad tagatud veelgi paremini, kui parlament suurendaks oma nõudlikkust eelnõude seletuskirjade sisulise kvaliteedi suhtes.

«Riigikohtu jaoks aktualiseerub eelnõu seletuskirjas märgitu iseäranis põhiõiguste piiramise vaidlustes, mille puhul võiksid ideaalolukorras juba eelnõu seletuskirjast nähtuda piisava põhjalikkusega esitatud argumendid asjasse puutuva põhiõiguse piiramise vajalikkuse kohta. Tegemist on kaalutlustega, mis mõistetavalt ei saa nähtuda seadusesätte tekstist, kuid mis on hädavajalikud mõistmaks neid põhjusi, miks seadusandja konkreetsel juhtumil valitud lahenduse kasuks otsustas,» ütles ta.

Pikamäe märkis, et riigikohtu pädevus põhiseaduskohtuna seab erilised, kõrgendatud nõudmised ka riigikohtu nimel tehtavate lahendite kvaliteedile. «Arvan, et nii nagu kohtusüsteemis tervikuna, tuleb iseäranis riigikohtus seista selle eest, et kohtulahendid oleksid senisest veelgi paremini põhistatud. Olukorras, kus kohtuvaidlused on muutumas järjest valdkonnaspetsiifilisemaks, on selle tagamiseks hädavajalik kaasata ka õigusemõistmise juurde spetsialiste õigusvälistest valdkondadest,» lausus ta.

Tema sõnul pole üleilmastumine jätnud puutumata ka õigusemõistmist, mille üheks ilminguks on riikide kõrgemate kohtute ja põhiseaduskohtute ühinemine mitmesugusteks rahvusvahelisteks võrgustikeks ning tava tõlkida olulisemad kõrgema kohtu lahendid ka enam levinud võõrkeeltesse nende riigiüleseks kättesaadavuseks. «Olen veendunud, et meie kõrgem kohus peab omama kaalu ka rahvusvaheliselt, mistõttu tuleb püüelda selle suunas, et riigikohtu lahendid võiksid oma põhistuse, asjatundlikkuse ja läbimõelduse poolest kujuneda järgimist väärivaks eeskujuks ka teistele, vähemalt meie naabruskonna riikide kõrgematele kohtutele,» lisas Pikamäe.

President Toomas Hendrik Ilves esitas Pikamäe riigikohtu esimehe kandidaadiks aprillis, öeldes, et tegu on väga tugeva akadeemilise tausta ja suure kohtunikutöö kogemusega noorema põlvkonna juristiga. Enne riigikohtunikuks saamist on Pikamäe töötanud nii kodakondsus- ja migratsiooniametis, välisministeeriumis, justiitsministeeriumis kui Tallinna linna- ja ringkonnakohtus.

Ilvese hinnangul on Pikamäe näidanud end kõigis neis ametites autoriteetse ja tunnustatud juristina, kellel on suuri teeneid Eesti kohtusüsteemi ja kriminaalõiguse arengus.

Täna kiitis president riigikogu sisulise ja asjaliku arutelu eest, mis riigikohtu esimehe ametisse nimetamisele eelnes. Samuti tunnustas ta riigikohtu senist esimeest Märt Raski pühendumuse, tasakaalukuse, erapooletuse ja riigimehelikkuse eest, mida ta on riigi esikohtunikuna viimase üheksa aasta jooksul ilmutanud.

Raski nimetas parlament üheksaks aastaks ametisse 2004. aasta 28. juunil ning ta astus ametisse sama aasta 13. septembril. Tema volitused lõpevad tänavu 12. septembril.