Lauristin: Eesti euroliidu turvalisimate riikide hulka!

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Ülikoolis esitleti täna Eesti uut inimarengu aruannet. Marju Lauristin.
Tallinna Ülikoolis esitleti täna Eesti uut inimarengu aruannet. Marju Lauristin. Foto: Heiki Rebane / BNS

Inimarengu aruande peatüki «Inimene ja ühiskond» toimetaja Marju Lauristin avaldas arvamust, et Eesti võiks võtta eesmärgiks jõuda Euroopa Liidus turvalisimate riikide hulka, see parandaks ka usaldust avaliku võimu vastu.

«Globaalne turvalisusindeks näitab kahte huvitavat asja. Selle poolest on Eesti 41. kohal – meie võimalused on suuremad kui tegelik olukord. Me oleme suure potentsiaaliga, et oma turvalisustaset tõsta,» leidis Lauristin. «Võiksime võtta eesmärgiks, et jõuda Euroopa Liidus turvalisimate riikide hulka. Selleks on tarvis sisuliselt selgete tahet, hoolt.»

Tema hinnangul peab vähendama ebavõrdsust ja rahvuslikust heterogeensusest tulenevaid pingeid ning on aeg üle saada meie suurest naabrist tulenevast stressist.

Lauristin osutas, et turvalisus on seotud ka usaldusega avaliku võimu vastu.     

Värske Eesti inimarengu aruanne toob välja, et Eesti kohta maailma riikide turvalisuse pingereas mõjutavad positiivselt siseriikliku vägivaldse konflikti puudumine; poliitilise terrori puudumine; osalemine rahujõududes; väljaõpe; illegaalse relvaekspordi puudumine; maalt põgenike puudumine ning paranev siseturvalisus. Negatiivselt aga mõjutavad Eesti tulemust kuritegevuse leviku tajumine ühiskonnas;´vägivaldsed surmad, tapmiste hulk; vangide hulk; vägivaldseks muutunud demonstratsioonid; sõjaline võimekus; suur kaitsekulutuste osakaal SKP-s, mis peegeldab militaarse ohustatuse tunnet ning ebaturvalised suhted naberriikidega.

«Eestis on suurenenud kriitiliste hinnangute osa riigile kaks korda. Pärast 2007. aastat on kaks korda rohkem kriitiliselt riiki suhtuvaid kui neid, kes rahul. Minu jaoks seostub see majandusmudeli ammendumisega ja teiselt poolt demokraatia probleemidega. Inimeste nõudlikkus siin on positiivne, mitte negatiivne,» rääkis Lauristin, et see peaks meid edasi viima ja pingutama panema.

Korruptsioon oli tänavuses inimarengu aruandes esimest korda kõvasti luubi all. «Korruptsiooni osas oleme viimase aasta jooksul langenud kaheksa koha võrra, see on väga tõsine asi. Eriti oluline on see, et poliitilise korruptsiooni oht on tõusnud, see teema on jõudnud rahvusvaheliselt nähtavale ja peaksime ise võtma seda väga tõsiselt,» arvas Lauristin.  


Kommentaarid
Copy
Tagasi üles