Juhtkiri: kaks korda rohkem minejaid

Foto: Urmas Nemvalts

Pärast rahvaloendust on Eestil olnud põhjust rahuloluks: ehkki rahvaarv võrreldes eelmise loendusega on kahanenud, ei ole see siiski teinud seda samas suurusjärgus Läti ja Leedu omaga. Kõik kolm Balti riiki on küll endiselt need, kust pigem minnakse, kuid Eesti positsioneeris end pigem kuhugi Põhja- ja Baltimaade piirile. Ka Soomes, Rootsis ja Norras on rändesaldo negatiivne, see tähendab, et ära läheb rohkem, kui tagasi tuleb.

Eile avalikustatud rahvastikuregistri andmed annavad taas põhjust muretsemiseks. 2012. aastal on Eestist väljarändamine võrreldes aasta varasemaga peaaegu kahekordistunud. Tõsi, samal ajal kasvas ka Eestisse tagasipöördujate arv, aga negatiivne saldo ikkagi üle 6000 inimese, rohkem kui ühelgi teisel aastal viimase kümnendi jooksul.

Millest see tingitud on, saab esialgu ainult spekuleerida, sest nii järsku hüpet täpselt seletada ei oska veel keegi. Ehk on tegu karjainstinktiga, kui eeskuju tõttu on kergem minna kui jääda. Osaliselt võib põhjuseks olla ka see, et minemise suurenemine eeldab mingit kriitilist massi juba läinuid, kes uutele tulemise kergemaks teevad – olgu siis abiga elukoha või töö leidmisel või sotsiaalse keskkonnaga.