Riigikohus tunnistas põhiseadusevastaseks relvaseaduse sätted, mis ei võimalda kriminaalkorras karistatud isiku relvaloa vahetamisel arvestada süüdimõistetu isikuomadusi ja tema toimepandud tegu.
Riigikohus: karistatu relvaloa vahetamine peab võimaldama kaalutlemist
23. mai 2013, 16:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium viis Tartu halduskohtu taotlusel läbi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse relvaseaduse sätete osas.
Tartu halduskohtusse pöördus mees, kellele väljastati 2008. aasta augustis relvaluba kehtivusega kuni 2012. aasta novembri keskpaigani. 2011. aasta augustis jõustus mehe suhtes kohtuotsus, millega ta tunnistati süüdi grupiviisilises rahapesus ja kelmuses ning valeandmete esitamises.
Eelmise aasta augustis esitas mees politsei- ja piirivalveametile avalduse oma relvaloa vahetamiseks seoses viimase kehtivustähtaja lõppemisega. Politsei aga ei väljastanud talle uut relvaluba, kuna kehtiv relvaseadus ei võimalda kriminaalkorras karistatud isiku relvaluba vahetada. Kaebaja taotles politsei otsuse tühistamist ja tema taotluse uuesti läbi vaatamist.
Tartu halduskohus rahuldas kaebaja taotluse ning andis asja edasi riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse läbiviimiseks.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis otsuses, et riigikohus on relvaloa andmise või omamisega seotud piirangute põhiseaduspärasust käsitlenud varem kuues kohtuasjas, kuid varem ei ole riigikohus lahendanud küsimust, kas põhiseadusega on kooskõlas relvaloa vahetamisest keeldumine seetõttu, et isik on kriminaalkorras karistatud.
Kolleegiumi hinnangul saab relvaloa vahetamata jätmist inimese kriminaalkorras karistatuse tõttu võrrelda soetamisloa või relvaloa väljastamata jätmisega või kehtetuks tunnistamisega isiku kriminaalkorras karistatuse tõttu. Relvaloa kehtetuks tunnistamise kohta inimese kriminaalkaristuse tõttu on riigikohus aga leidnud, et see riivab põhiseaduses sätestatud õigust vabale eneseteostusele.
Kolleegium märkis, et kuriteo eest süüdi mõistmine ei tähenda seda, et inimene oleks seetõttu relva kasutades edaspidi alati ohtlik. «Seetõttu ei ole põhjendatud relvaloa kehtetuks tunnistamine kuriteo toime pannud isikut ja kuriteo asjaolusid arvesse võtmata,» seisab otsuses.
Samas asus kolleegium seisukohale, et mõne tahtliku kuriteo - nagu näiteks isikuvastased kuriteod, terrorism või kuriteod, mille toimepanemisel kasutati relva - eest karistatud inimeste relvaloa vahetamisest keeldumise kaalutlusõigust võimaldamata võib lugeda põhjendatuks.
Seni kehtiv relvaseadus ei võimalda relvaluba selle kehtivuse lõppemisel vahetada ühelgi kriminaalkorras karistatud inimesel ning seaduse rakendajal puudub igasugune võimalus kaalutlusõiguseks.