Eesti raskeimad liiklusõnnetused jäävad ajalukku

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Õõvastav vaatepilt: taasiseseisvumise­järgne traagilisim avarii Pala koolibussiga nõudis kaheksa väikese lapse elu.

FOTO: Meelis Lokk

Taasiseseisvunud Eesti traagilisemad – vähemalt viie hukkunuga avariid jäävad valdavalt tosina aasta taha.


Põhjus, miks autoavariid üheksakümnendatel rohkem inimelusid nõudsid, peitus osalt toona levinud kombes mahutada end sõiduautosse vähemalt kuue-seitsmekesi. Ja mis eriskummaline – nii mõnelgi juhul ei jõudnud praeguses mõistes ülitraagiline avarii isegi üleriigilisse meediasse. Postimees pani kokku nimekirja viimase 16 aasta raskematest avariidest.

6 hukkunut. 13. juuni  1993, Pärnumaal Häädemeeste vallas Rannametsa-Ikla tee 7. kilomeetril.

Sõiduauto Ford Sierra, mida juhtis 28-aastane Aivar Kits, sõitis suurel kiirusel vastu puud. Hukkusid autos olnud kaks perekonda, kes olid omavahel lähisugulased. Mõlemad meesterahvad olid avarii ajal auto esiistmeil, nende abikaasad istusid koos kolme lapsega taga. Ainsana pääses õnnetusest eluga üliraskeid vigastusi saanud seitsmeaastane poiss. Hilisem ekspertiis selgitas, et Kits istus autorooli purjus peaga. Avarii pälvis üleriigilises meedias laiemat tähelepanu vaid seetõttu, et autot juhtinud Kits oli üks Eesti piirivalve loojaid ja töötas avarii ajal Pärnumaa juhtimiskeskuse ülemana.

5 hukkunut. 2. august 1994, Ida-Virumaal Tallinna-Narva maanteel.
Varahommikusel ajal sõitis suurel kiirusel teelt välja sõiduauto BMW. Hukkus viis ja üliraskelt sai vigastada kaks autos olnud noort inimest. Kuna paljud hukkunud paiskusid autost välja, jäigi autot juhtinud isik välja selgitamata. Postimehes ja Päevalehes ei ilmunud õnnetuse kohta ridagi.

5 hukkunut. 23. oktoober 1994, Harjumaal Jägala-Käravate teel.
Kell seitse hommikul kaldus esimese lumesajuga kergelt libedaks muutunud teel kurvist väljudes vastassuunavööndisse 19-aastase algaja juhi roolitud sõiduk ja sattus vastu tulnud autoga laupkokkupõrkesse. Hukkusid mõlema auto juhid, samuti vastassuunavööndisse kaldunud sõidukis olnud kolm kaassõitjat. Vigastada said vastu tulnud autos olnud kolm kaassõitjat. Kõik kannatanud oli noored, vanuses 19–26 eluaastat. Juhid olid kained. Üleriigilises meedias ei ilmunud õnnetuse kohta ridagi.

6 hukkunut. 17. detsember 1994, Ida-Virumaal  Vaivara vallas Tallinna-Narva mnt 192. kilomeetril.
Sõiduauto Niva kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastu tulnud kaugliinibussiga Volvo. Hukkusid kõik Nivas sõitnud Kohtla-Järve elanikud – abielupaar koos kuueaastase lapsega ja nende tuttavad. Niva juht oli kaine, ent tal puudus juhtimisõigus. Vabariiklikus meedias piirdus traagilise õnnetuse kajastamine neljarealise lühiuudisega.

6 hukkunut. 18. november 1995, Tartu linnas Võru tänaval.
Suurel kiirusel paiskus vastu tänavaäärset paplit sõiduauto BMW 312, millesse oli end pressinud kaheksa noort inimest. Hukkus neist kuus – autoomanik Ave (29), Merilin (19), Sigrid (23), Riho (28), Merlis (23) ja Hannes (23), kaks meest viidi üliraskes seisus haiglasse.

Õnnetuse eel tähistati ühe neiu sünnipäeva kurikuulsas Tartu Amori baaris, lahkudes hakkasid sünnipäevalised sõitma võidu Audiga, kus istusid ülejäänud sünnipäevalised. Audi jäi Tartu linnas toimunud kihutamises maha, sest BMW-l olid all parema pidamise taganud naelkummid. Avariikohale jõudiski esimesena sama Audi, milles sõitnud avastasid eest autost välja paiskunud sõprade surnukehad. Õnnetus pälvis meedias suurt tähelepanu, selle põhjal valmis hiljem õppefilm «Sünna».

5 hukkunut. 21. august 1996, Tartumaal Tartu-Jõgeva mnt 2. kilomeetril.
Saadjärve äärde suundunud sõiduauto Toyota kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku järve äärest ujumast tulnud pere sõiduautoga Mercedes, mida juhtis Tartu Ülikooli kirurgiakliiniku 39-aastane assistent Tõnis, kes hukkus sündmuskohal. Juhi kõrvalistmel oli televiisor, mistõttu Tõnise notarist abikaasa Marika (38) istus tagaistmel kahe poja vahele. Kuna üheksa- ja 15-aastane poiss olid korralikult turvavööga kinnitatud, pääsesid nad eluga, ema sai aga surmavaid vigastusi. Toyotas istus neli töökaaslast, kes enne ujuma minekut tarvitasid Aleksandri baaris alkoholi. Ainsana pääses Toyotast eluga raamatupidaja Liivi (41), hukkusid autot juhtinud firmajuht Urmas (45) ning meistrid Andres (41) ja Viktor (43). Juhtum leidis meedias laia kajastamist.

8 hukkunut. 11. oktoober 1996, Jõgevamaa Sõõru-Nõva teel.
Tuntud kui Pala bussiõnnetus. Pala põhikooli 35 õpilast ja kaht täiskasvanut maastikumängult ära toonud koolibussile tuli vastu haagiseta metsaveoauto Scania, mille juht oli kitsal teel valinud liiga suure kiiruse – umbes 90 kilomeetrit tunnis. Seetõttu hakkas veoauto möödumise hetkel vibama ja sõitis vastu tulnud PAZ bussil külje maha. Hukkus kaheksa koolilast, raskelt sai viga veel 11 inimest, neist üheksa lapsed. Juhtum leidis meedias laia kajastamist.

5 hukkunut.  24.  jaanuar  2003, Lääne-Virumaal Haljala vallas Tallinna-Narva mnt 83. kilomeetril.
Narvast tulnud piraattakso Toyota Camry kaldus varahommikusel ajal vastassuunavööndisse ja sattus lumelörtsist libedal teel külglibisemisse. Vastu tulnud veoauto DAF juht ei suutnud kokkupõrget vältida ja lohistas külgepidi veoki alla jäänud Toyotat sadakond meetri enda all. Hukkusid kõik piraattaksos olnud inimesed – autojuht Viktor (55) ning reisijad Ljudmila (44), Miret (18), Grete (18) ja Svetlana (30). Naised olid teel Narvast Tallinna doonorite ühingu konverentsile. Tuttavate väitel olid nad soovinud alguses minna liinibussiga, kuid ilmselt suutis piraattaksojuht nad bussijaamas ümber veenda. Avarii oletatav põhjus oli pikast tööpäevast kurnatud taksojuhi üleväsimus ja ohtlikud sõidumanöövrid. Juhtum leidis meedias laia kajastamist.

    Tagasi üles