Tallinnas Euroopa Liidu majas toimub reedel Euroopa inimõigusorganisatsiooni AEDH egiidi all kodakondsuse teemaline seminar, millele Eesti suuremaid inimõigustega tegelevaid organisatsioone pole kutsutud, seminari esinejate seas on näiteks Lätist valitud europarlamendi saadik Tatjana Ždanoka.
Eesti suuremaid inimõigustega tegelevaid organisatsioone ei ole seminari toimumisest informeeritud ning neid ei ole sinna kutsutud. Sihtasutuse Eesti Inimõiguste Keskus võrdse kohtlemise programmi juht Marianne Meiorg ja inimõiguste instituudi esimees Vootele Hansen ütlesid BNSile, et organisatsioonid ei ole seminari toimumise kohta mingit infot saanud.
Euroopa Inimõiguste Kaitse Assotsiatsiooni (AEDH) seminari avasõnad ütlevad Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov ja AEDHi esimees Serge Kollwelter. Seminaril esinejate seas on ka Vadim Poleštšuk Inimõiguste Teabekeskusest. Läti Inimõiguste Komitee juhatuse liige Aleksejs Dimitrovs ja professor Dmitri Kotsenov, keda seminari kava nimetab kodakondsuse akadeemiliseks eksperdiks.
Seminari esimese paneelid teemad on «Kodakondsusele ligipääsu puudumine», «Poliitiline kodakondsus» ning «Majanduslik ja sotsiaalne kodakondsus». Viimases paneelis osalevad ka Eestist valitud europarlamendi saadik Kristiina Ojuland ja Lätist valitud saadik Tatjana Ždanoka.
Seminaril mitme liikmega esindatud Inimõiguste Teabekeskust ja selle juhti Aleksei Semjonovit on kaitsepolitsei maininud mitmes aastaraamatus.
Näiteks tänavu kevadel ilmunud kaitsepolitsei 2012. aasta aastaraamat kirjutas eelmisel aastal tegevust alustanud Välismaal Elavate Venemaa Föderatsiooni Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfondist, mille peamiseks tegevuspiirkonnaks on kuulutatud Venemaa «lähivälismaa». «Fond on alustanud SRÜ ja Balti riike katva kaasmaalaste õiguskaitsekeskuste võrgustiku loomist. Fondi juhatus on juba heaks kiitnud subsiidiumite eraldamise mitme õiguskaitsekeskuse loomiseks, sealhulgas Tallinnas tegutsevale Inimõiguste Teabekeskusele, mida juhatab Venemaa Tallinna saatkonna kureerimisel tegutseva kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu liige Aleksei Semjonov,» seisab kaitsepolitsei aastaraamatus.
Kaitsepolitsei märkis aastaraamatus, et nimetatud fondist rahastati Venemaa initsiatiivil loodud organisatsiooni Mir bez Natsizma (MBN) aktivistide osalemist OSCE konverentsidel ja tehti annetus MBNile seoses niinimetatud peaassamblee korraldamisega 2012. aasta oktoobris Strasbourgis. Peaassamblee eesmärgiks oli luua organisatsioonile rahvusvahelise vabaühenduse mainet, legitimeerida oma sõnumeid ja eesmärke rahvusvahelise avalikkuse silmis ning rajada eeldused lobitöö tõhustamiseks rahvusvahelistes institutsioonides.
Aleksei Semjonovist ja Inimõiguste Teabekeskusest kirjutas kaitsepolitsei ka oma 2009. aastat puudutavas aastaraamatus, kus oli juttu Venemaa katsest moodustada europarlamendi valimisteks vene kandidaatide ühisnimekiri.
Kaitsepolitsei kirjutas, et Moskva linnavalitsuse välissuhete osakonna juhataja Georgi Muradov käis 2009. aasta veebruari lõpus Eestis, samal ajal toimus Venemaa kaasmaalaste organisatsioonide nõupidamine. Kaitsepolitsei märkis, et kuigi Muradovi Eestis käimise ametlik põhjendus oli puhkus ja sõbra külastamine, seisnes külaskäik tegelikkuses vestlustes Tallinnas Venemaa saatkonnas järjestikku väljakutsutud kaasmaalastega.
«Eesmärk oli valimisteks kokku leppida vene kandidaatide ühisnimekirja moodustamises, mille eesotsas oleks koordinatsiooninõukogu aktiivne liige ja MTÜ Inimõiguste Teabekeskuse juht Aleksei Semjonov. Tema esiletõstmine oli mõistetav, kuna tegemist on inimõiguste temaatikat Venemaa vaatenurgast käsitleva isikuga, kelle tegevust rahastatakse Moskvast,» seisab kaitsepolitsei aastaraamatus.
Kapo märkis, et Inimõiguste Teabekeskuse aastaaruande kohaselt moodustas Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonna rahaline toetus 2008. aastal peaaegu poole nende projektide kogutoetusest.
«Visiidi käigus pakuti seatud tingimuste täitmisel kavandatava ühisnimekirja kandidaatidele välja üle kümne miljoni krooni suurune motivatsioonipakett. Kui suur rahasumma reaalselt Eestisse oleks jõudnud, on siiski teadmata, sest vene kandidaatide ühtset nimekirja moodustada ei õnnestunud ja koos sellega kadus ka motiveerimise eesmärk,» tõdes kaitsepolitsei.
AEDHi seminaril osalev kunagine Läti kommunistliku partei ning Interrinde aktivist, praegune europarlamendi saadik Tatjana Ždanoka on korraldanud Euroopa Parlamendis mitmeid üritusi, mille eesmärk on jätta mulje, nagu rikutaks Balti riikides venelaste inimõigusi.