Kaks passi – lubada või mitte?

Mikk Salu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Paet: jah!
Urmas Paet: jah! Foto: Küllike Rooväli

Eestis leidub ilmselt mitukümmend tuhat inimest, kellel lisaks siinsele kodakondsusele ka mõne teise riigi kodakondsus. Siseministeerium on oma analüüsis välja pakkunud arvu 25 000, neist 15 000 puhul on teine kodakondsus Venemaa oma. See on muidugi üsna kaudne rahvastikuregistri andmetel põhinev hinnang. Tegelikku arvu ei tea keegi.

«Me ei tea seda, me ei kontrolli seda, me ei saagi seda kontrollida, me ei tahagi kontrollida ja ammugi ei taha me neilt kodakondust ära võtta,» räägib siseminister Ken-Marti Vaher.

Laias laastus saabki neid inimesi jagada kahte gruppi. On valdavalt 1944. aastal läände suundunud väliseestlased ja nende järeltulijad. Ajakirjanduses on aeg-ajalt toodud ka näiteid riigiametnikest, kõrgetest sõjaväelastest, kel lisaks Eesti kodakondsusele ka mõne teise riigi oma. Kõige prominentsem näide on muidugi Toomas Hendrik Ilves, kes aga 1993. aastal USA kodakondsusest loobus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles