/nginx/o/2012/12/04/1469792t1h58b0.jpg)
Kohtla-Järve vastas haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo ettepanekule asutada riigigümnaasium, et on valmis läbirääkimisteks, kuid Narva võttis mõtlemisaega.
Linnad kaaluvad riigigümnaasiumi loomist
/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
16. juuni 2013, 08:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Aaviksoo saatis maikuus kirja nendele maakonnakeskustele ja suurtele linnadele, kes ei ole koos ministeeriumiga gümnaasiumivõrgu korrastamisega tegelnud, kirjutab Põhjarannik.
Kirjas seisab, et aastaks 2015 tegutseb Eestis juba vähemalt kaheksa riigigümnaasiumi, kuid ministeeriumi sihiks on luua igasse maakonda ja suurematesse linnadesse vähemalt üks nüüdisaegsete õppetingimustega eraldiseisvas hoones tegutsev riigigümnaasium.
Kohtla-Järve aselinnapea Niina Aleksejeva märkis, et peab riigigümnaasiumi loomist linnale kasulikuks. Kohtla-Järvel on kavas luua Järve gümnaasiumi, Järve vene gümnaasiumi ja Ahtme gümnaasiumi baasil üks gümnaasium, kus oleks nii eesti kui vene osakond.
Haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva ütles, et Kohtla-Järve, Kärdla ja Paide on valmis riigigümnaasiumi osas läbi rääkima, Kuressaare ja Rakvere vastasid ettepanekule eitavalt ning otsused on veel tegemata Narvas ja Raplas.
«Puhta riigigümnaasiumi loomine tähendab uue kooli asutamist, mis tingib mõne olemasoleva kooli sulgemise. Narva linnavolikogu koalitsiooni eesmärk on Narva haridusasutuste süsteemi säilitamine, mitte hävitamine ning seetõttu arutab volikogu kõiki Narva haridusasutuste võrgustiku arendamisega seotud küsimusi ise ega anna neid volitusi linnavalitsusele,» seisab Narva linnavolikogu esimehe Aleksandr Jefimov kirjas ministeeriumile.
Jõhvi on praegu Ida-Viru omavalitsustest ainus, kes on riigigümnaasiumi loomise osas ministeeriumiga juba käed löönud.