Kui praegu ei tea mobiiltelefonilt hädaabinumbrile 112 tehtud kõnele vastav häirekeskuse päästekorraldaja, kust kõne tuleb, siis sügisest loodetakse saada tööle süsteem, mis näitab kaardil abivajaja asukohta nii päästekorraldajatele, päästjatele kui ka kiirabile.
«Meil on olnud juhuseid, kui inimese tervislik seisund on nii halvaks läinud, et ta ei jõua öelda oma aadressi,» märkis häirekeskuse peadirektor Janek Laev. Praegu tuleb sellistel puhkudel abivajaja asukoha kindlakstegemiseks pöörduda teinekord isegi politseisse.
Asukoha tuvastamise süsteemi loomist alustati tegelikult juba 2010. aastal. «Kuid tehnika on osutunud arvatust keerulisemaks,» selgitas Laev arenduse venima jäämist. «Sügisest saame ta sellisesse konditsiooni, et suudame inimese asukoha tuvastada.»
Laeva sõnul saavad häirekeskus, päästeteenistus ja kiirabi ühise elektroonilise kaardi, millel on näha nii helistaja kui ka pääste- ja kiirabiautode asukoht. Selline lahendus võimaldab kohe edastada helistaja asukoha andmed kiirabile või päästemeeskonnale ning leida lähim abiosutaja ja kiireim tee sündmuskohale.
Uus süsteem on häirekeskuse juhi arvates eriti väärtuslik hajaasustuspiirkondades juhtunud liiklusõnnetuste ja metsa eksinud inimeste puhul, samas kui suuremates asulates pole sellest kuigi palju kasu, sest positsioneerimine ei ole täpne.
«Kaardil näidatakse sektor, kust inimene helistab. Helistaja asukoht tehakse kindlaks kolme masti põhimõttel ning see positsioneeritakse täpsusega 500–800 meetrit, mistõttu linnas pole mobiiltelefoni positsioneerimine väga suur töövõit,» selgitas Laev.
Ta rääkis, et lauatelefonilt helistaja asukoht on nähtav korteri täpsusega, ent mobiililt helistaja korterit pole uuegi süsteemiga võimalik teada saada. Seetõttu tuleks ka pärast positsioneerimisvõimaluse rakendumist olla häirekeskusesse helistades valmis linnades ja asulates oma aadressi täpsustamiseks ja maapiirkondades teejuhatuse andmiseks.
Laev avaldas siiski lootust, et ehk õnnestub koostöös sideettevõtetega süsteemi täpsust pisut parandada.
Positsioneerimine ehk GIS–112 on Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames finantseeritav häirekeskuse projekt. Selle eelarve on umbes 1,5 miljonit eurot, millest 15 protsenti tuleb Eesti riigilt ja 85 Šveitsilt.