/nginx/o/2013/06/13/1827064t1h55e2.jpg)
Tallinna linnavalitsus tellib põhjaliku uuringu Russalka juures asuva Tallinna vanima supelranna ametlikuks taastamiseks vajalike sammude ja kulutuste kohta, selgub abilinnapea vastusest linnavolinik Jaak Juske arupärimisele.
Tallinn plaanib uuringut Russalka supelranna taastamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Juske sõnul asutati Kadriorus ametlik supelrand juba 1812. aastal. «Abilinnapea Sarapuu tunnistas oma vastuses, et Tallinna vanima supelranna taastamine on hea mõte. Seda enam, et tallinlased kasutavad seda kohta ka täna suvel väga aktiivselt," rääkis Juske.
«Keset linna asuv korralik supelrand tõstaks kindlasti Tallinna atraktiivsust. Kui õnnestub säilitada ka vanas Kalasadamas asuv liivarand, oleks meil südalinnas lausa kaks kohta, kus meres ujumas käia,» rõhutas linnavolinik Juske.
Abilinnapea Arvo Sarapuu märkis oma vastuses, et tellitav uuring peab selgitama välja, millised ümberehitustööd tuleb Russalka juures teha, et võiks seal taasavada ametliku supelranna. Uuringuks vajalik raha leitakse järgmise aasta linnaeelarvest. Pärast uuringu valmimist saab aga planeerida vajalikud vahendid taristu ümberehitamiseks ja ranna rajamiseks.
Vene impeeriumi esimene merekuurort alustas Kadriorus tegevust 1812. aastal, mil Georg Witte avas lõbustus- ja kümblusasutuse oma Wittenhofi (Wittenau) suvemõisas. Kadrioru pargi lähikonnas asunud kompleksi kuulusid 1814. aastal valminud võõrastemaja koos tõllakuuri ja hobusetalliga, samuti supelmajad mere kaldal. Seal on suvitanud ka Vene keisrikoja liikmed.