Ilves: Suure Venna kõrval tuleks tähelepanu pöörata Väiksele Õele
Täiendatud!

President Toomas Hendrik Ilves rääkis, et kõiki jälgiva Suure Venna kõrval tuleks enam tähelepanu pöörata Väiksele Õele, kes teab arvutikasutajast kõike ja räägib sellest kõigile – Google, Facebook, Amazon jne.

«Meie kõigi tähelepanu on Suurel Vennal, aga tõeline teema on Väike Õde, kes teab sinu kohta kõike ja räägib kõigile,» ütles president Toomas Hendrik Ilves täna Eesti sõprade rahvusvahelise kokkutuleku raames toimunud sümpoosion «Quo vadis, Estonia?», mille põhiteemaks on e-demokraatia, e-riik ja nende roll tänapäeva ühiskonnas.

Ilves tõi muu hulgas näiteks Google’i, Amazoni ja Facebooki.

«Me räägime Väiksele Õele kõike. Ta teab sinust rohkem kui sina ise,» ütles ta, tuues näiteks juhtumi, kui 16-aastasele tüdrukule saadeti rasedatele mõeldud suunatud reklaami, jälgides tema tarbimiseelistusi-harjumusi. Tüdruku isa, kes suunatud reklaamidele vihaselt reageeris, sai tütre rasedusest just sel viisil teada.

«Paljudel inimestel on nutitelefonides tasuta mobiilirakendused,» jätkas Ilves. «Kui arvate, et inimloomus on viimaste aastatega muutunud ja mobiilirakendusi pakutakse tasuta, siis olete hullud. Tasuta mobiilirakendusi ei ole olemas.»

Ilves tõi välja, et neid n-ö tasuta mobiilirakendusi monitooritakse, st jälgitakse kasutaja andmeid, eelistusi jne.

«Keegi teenib selle pealt palju raha, kasutades seda, mida me Väiksele Õele ütleme,» ütles Ilves. «Me ei mõtle Väiksele Õele, kes teab kõike.»

Ilves rääkis Eesti digiteenuste võimalusterohkusest: e-maksuametist, digiretseptidest, e-valimistest, edusammudest küberkaitse valdkonnas ning ka sellest, et ta ise allkirjastab nüüd seadused digitaalselt. Samuti tutvustas riigipea külalistele Rahvakogu protsessi kui näidet digiteenuste kasutamisest arutleva demokraatia edendamiseks.

Lisaks Ilvesele esinesid sümpoosionil Stanfordi ülikooli professor doktor James S. Fishkin ja Ericssoni president ning tegevjuht Hans Vestberg.

Fishkin tutvustas enda poolt välja töötatud rahva esindusliku valimi arvamuse väljaselgitamise meetodit, mida on kasutatud 18 riigis.

«Kui inimesed saavad koos ja informeeritult küsimusi arutada, siis nad jõuavad teistsuguste vastusteni, kui siis, kui nad vastavad kiiresti ja kaalutlemata,» lausus Fishkin. «Sobivate tingimuste olemasolul on inimesed väga targad ja suudavad langetada läbimõeldud otsuseid.»

Hans Vestberg kõneles tehnoloogiarevolutsioonist, mille toob kaasa pilvandmetöötluse, mobiilsete sidevahendite ja lairibaühenduste aina kiirenev levik. Ta rõhutas hea IT-taristu tähtsust tänapäevases ühiskonnas ja selle kaudu avanevaid võimalusi maailma probleeme lahendada.

EASi juhatuse liige Martin Hirvoja rääkis, et Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek aitab kaasa targa majanduse osakaalu tõstmisele Eestis

«Mõelgem sellele, et 100 töökohta 1000-eurose palgakuluga teeb rahaliselt välja sama, mis 20 töökohta 5000-eurose palgakuluga – just selliseid pealtnäha väiksemaid, kuid kõrgema lisandväärtusega töökohti ja välisinvesteeringuid oleme Eestisse toonud ja toomas,» ütles ta. «Heaks näiteks on tarkvara ja tootearenduse üksused nagu Navionics, Ericsson, Lampserve.»

Ta lisas, et ka sellel kokkutulekul sõpradele näidatu-räägituga suudame tõestada, et Eestis suudetakse mõelda uuendusmeelselt, siin tehakse kõike varem ja teistmoodi kui mujal.

«Kokkutuleku formaat võimaldab pidada vestlusi, millest võivad välja kasvada uued suured initsiatiivid, homsed välisinvesteeringud ja koostööprojektid,» rõhutas Hirvoja.

Eesti sõprade rahvusvahelise kokkutuleku idee sündis 2010. aastal. Kokkutulekuga soovitakse tänada ettevõtjaid, poliitikuid ja kultuuritegelasi, kelle tegevus on aidanud Eestil areneda dünaamilise majanduse ning ärksa kultuurikeskkonnaga euroopalikuks riigiks.

Tagasi üles