Kaarma valla väljakaevamised on toonud mitmeid huvitavaid leide

PINNASE PUHASTAMINE KÜHVLIGA: Arheoloogiamagister Ragnar Saage näitab kaevandiseinas, milline näeb välja looduslik aluspinnas, milleni nad kaevamistega välja jõudma peavad. Foto: Alar Truu

FOTO: Alar Truu

Saaremaal jätkavad arheoloogid tänavu suvel Kaarma vallas Käku külas muistse sepipaja lahtikaevamist ning juba on leitud ka mitmeid huvitavaid esemeid, kirjutab Saarte Hääl.

Eelmisel aastal vihmaste ilmade tõttu pooleli jäänud töid jätkati läbiuuritud mullahunniku teisaldamisega. Nüüd saadi esimesed leiud.Huvitavam neist on väike hõberaha, mille mündiuurija Mauri Kiudsoo dateeris esmasel vaatlusel 17. sajandisse Sigismund kolmanda valitsemisaega.

Reedel leiti tabalukk, mis pärit kolmandast, kõige alumisest tasandist. «See kiht jääb söeproovidele tehtud analüüsi järgi ajavahemikku 1350–1475,» selgitas arheoloogiamagister Ragnar Saage Saarte Häälele.

Tegelikult oli selles kohas ka neljas, 19. sajandist pärit sepikoda, kuid see teadmine näitab arheoloogidele vaid rauatöötlemise järjepidevust samas paigas.

Saage sõnul katavad sepikoja põrandat korrektselt laotud paeplaadid, hoones on olnud suur ääsahi ja tõenäoliselt ka kaev ääsi kõrval. Kas tegemist on kaevu või veekogumiskohaga, näitab edasine kaevamine. Sepikojast väljapoole jäi koht, kust on leitud palju kabjanaelu. «Võib-olla rautati siin hobuseid,» oletas Saage.

Sepikoja kõrvale jääb saviga tihendatud plats ja paekividega vooderdatud kuivenduskraav. Kui käesolev kiht on läbi kaevatud, selgub, kas selle all on veel mõni kiht. «Paari nädalaga oleks töö tehtud, kui üllatusi ei tule,» lootis Saage.

Tuiu sepikoja ja nüüd Käku kaevamisi juhendav arheoloog Jüri Peets ütles, et Tuiu oli kasutusel kuni Jüriööni. Kui kaugesse aega tagasi jõutakse Käku sepipaja kaevamisel, ta ennustama ei hakanud.

Tagasi üles