Tsahkna esitas haigekassale tingimusi õemehe huvides

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Anders Tsahkna neljapäeva õhtul arestimajast vabanemise järel Tallinnas Rahumäel. Söök oli seal priima, ainult ventilatsiooniga tekkis probleeme, meenutas mees.

FOTO: Andres Kralla/Äripäev

Kuriteos kahtlustatav sotsiaalministeeriumi nõunik Anders Tsahkna esitas haigekassale vajaliku määruse kinnitamise tingimusena nõudmise, et vastutasuks peab sõlmima ravikindlustuslepingu tema õemehe osalusega Tallinna vähikliinikuga.



«Ega selle lepinguta tegelikult olegi võimalik nüüdses majandusolukorras tegutseda,» tunnistas Tallinna vähikliiniku juhatuse esimees ja Tsahkna õemees Peeter Padrik.

Samal seisukohal on algatatud kriminaalasja peategelane, kelle Postimees eile Harjumaal Kaberneemes koos naise, laste ja koeraga jalutamas tabas. «Ilma toetuseta nad jätkata ei suuda ja see on nende lõpp. Iseseisvalt seda asja ei eksisteeri ja mul on sellest siiralt kahju,» ütles valgeid teksapükse, tosse ja punast vihmavarju käevangus kandnud Tsahkna.

See, et sotsiaalministri nõunik Tsahkna tegelikult ministeeriumi juhtis ja meditsiinivaldkonna asjus tihti ainuisikuliselt otsustas, pole tagatubades mingi uudis. Jutud, alustades sellest, et tema oli eelarve kärpekavade juures sisuline otsustaja, ja lõpetades väitega, et tegelikult oligi Tsahkna kogu ministeeriumi sisuline juht, olid üldteada.

S
oov saada raviraha

«Ma arvan, et seda jõudu mul ikka pole,» kommenteeris Tsahkna neid arvamusi. Uudiseks sai hoopis tema katse tagada õemehe osalusega ja mullu veebruaris Paldiski maanteel Merimetsa haigla juures avatud vähikliiniku ellujäämine.

Kuna haigekassa pole nende 16 kuu jooksul eraldanud kümne töötajaga asutusele kroonigi raviraha, üritas Tsahkna väidetavalt raviraha jagajat omalt poolt survestada.

«Selle kliiniku asutamine oli hulljulge samm – minna onkoloogias konkureerima vabaturu tingimustes ja teades, et inimestel endil on nii kalli ravi jaoks väga vähe vaba raha,» rääkis ta. «Millegipärast on selle lepingu saamise vastu tekkinud aga ühiskondlik surve, mis omakorda põhjustas kliinikule suuri majanduslikke raskusi.»

Seetõttu esitaski Tsahkna väidetavalt ühe haigekassale vajaliku määruse kinnitamise suusõnaliseks tingimuseks, et nood sõlmiksid mitmeastmelise koostöölepingu, mis avanuks vähikliinikule haigekassa rahakotirauad.

«Ma ei saa seda lähemalt kommenteerida, kuid ilmselt mõeldakse siin haigla liikide määrust,» pakkus ta.

Haigekassa otsest toetust ei julgenud Tsahkna ilmselt loota, sest haigekassa oli korduvalt koostöösoovile eitavalt vastanud. «Meie pole tänavu sel teemal haigekassaga isegi enam läbi rääkinud, sest oleme aru saanud, et praegune majandusolukord ei luba niisugust lepingut sõlmida,» ütles Padrik.

Põhjus, miks haigekassa keeldub Tartus tunnustatud arstide loodud vähikliinikut raviraha paja äärde lubamast, peitub haigekassa juhi Hannes Danilovi väitel selles, et ministri määrusega on ette nähtud, et vähiravi kuulub Põhja-Eestis Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Lõuna-Eestis Tartu Ülikooli kliinikumi pädevusse.

Öö arestimajas

Danilovi sõnul on nii tagatud, et vähki põdev patsient läbiks ravikuuri ühes raviasutuses, kes vastutab seeläbi ka inimese õige ravi eest. Haigekassa juhi väitel paneksid vähihaige konsultatsioonid ja ravimite kasutamine vähikliinikus ohtu haigete ravi kvaliteedi.

Padriku sõnul ei soovi nad hakata vähihaigusi diagnoosima, vaid püüavad anda vähihaigetele lihtsalt Hiiul asuva onkoloogiahaiglaga võrreldes paremat raviteenust. «Patsiendil peaks olema valikuvõimalus,» ütles ta.

Et haigekassa leiab aga teisiti ja vähikliinik siiani vaid omavahenditest tegutseb ja õnnestunud pole ka ühinemisläbirääkimised Lääne-Tallinna ja Ida-Tallinna keskhaiglatega, tunnebki Tsahkna enda väitel asutuse käekäigu pärast muret. Lõpptulemusena viis see mehe kolmapäeval arestimajja, kahtlustatuna mõjuvõimuga kauplemises.

Tsahkna sõnul on haiglate vahel käimas küll tihe konkurents, ent temal ei olevat karta midagi. Ometi võttis ta kahtlustatavaks kuulutamise tõttu töölt pooleaastase pausi.

«Ma arvan, et selle aja jooksul peaks olema uurimises selgus,» põhjendas ta. «Ja kui selgus tuleb varem, siis peab mõtlema, kuidas edasi.»

Seda, et napp kuu aega tagasi teise poja isaks saanud Tsahkna pidi endisest modellist elukaaslase kõrval ööbimise asemel ühe öö Rahumäe arestimajas üksikkambris veetma, mees kellelegi ette ei heida.

«Kaitsepolitseinikud tegid oma tööd viisakalt ja korrektselt. Toit oli hea, ventilatsioon võiks olla parem – ventilatsiooniavad on seal kinni kleebitud,» meenutas mees.

Vähikliinik

Avati 2008. aasta veebruaris Tallinnas Paldiski maantee 68


Omanikud:


•    25% Hele Everaus, professor, Tartu Ülikooli hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja


•    25% OÜ Art Med, omanik Peeter Padrik, Tartu Ülikooli hematoloogia-onkoloogia kliiniku direktor, Anders Tsahkna õemees


•    25% OÜ Mitval, omanik Tartu ärimees Ülo Hage


•    25% AS Road Investeering, omanik endine maapankur Kalev Raidjõe


Tegevusalad:


•    onkoloogiliste ja hematoloogiliste haiguste alased konsultatsioonid, haiguste vältimise ja varasele avastamise nõustamised, haiguste diagnostika ja medikamentoosne ravi nii ambulatoorselt kui ka haiglas


•    kasvajate kirurgilise ja kiiritusravi korraldamine, palliatiivne ja toetav ravi


•    nõustamine päriliku vähi suhtes


•    välisriigist teise arvamuse ja konsultatsiooni vahendamine


•    kliiniliste uuringute läbiviimine


Kliinikus on viis üksikpalatikohta

Tagasi üles