Endine kaitseväe juhataja mõisteti elu lõpuni vangi

Türgi lipuga meeleavaldajad jooksis järele vanglaautole, millest paistis ühe Silivri kohtumajast minema toimetatud süüaluse rusikas. Foto: Reuters/ScanPix

Viis aastat kestnud protsessi lõpetuseks määras kohus enam kui 200-le Türgi eliiti kuulunud isikule vanglakaristuse.
 

Valmistudes viis aastat kestnud ja 275 süüalusega Ergenekoni protsessi otsuste väljakuulutamiseks, hakkasid politseinikud Silivri kohtuhoone ümbruses positsioone sisse võtma juba üleeile hilisõhtul. Sinna juurde toodi ka ümbruskaudsete linnade sandarmeeria eriüksused.

Suleti Istanbulist poolesaja kilomeetri kaugusele jääva Silivri poole viivad teed ja isegi lõik Gürbulakist Lissabonini kulgevast Trans-Euroopa kiirteest. Meeleavaldused protsessi toimumispaiga naabruses olid Istanbuli kuberneri Hüseyin Avni Mutlu otsusega keelatud ning kohtusse lubati vaid süüalused, nende advokaadid ja akrediteeritud ajakirjanikud. Kohtumaja lähedusse kogunenud protestijad aeti laiali pisargaasiga.

Riigipöördekatsed
«Ma tulin siia, et inimesed, kes on tegelike asitõenditeta viis aastat trellide taga olnud, ei jääks üksi,» põhjendas pensionil Turkish Airlinesi piloot Dogan Müldür AFP-le, miks ta meelt avaldama tuli.
Kõrgendatud julgeolekumeetmeid põhjendati uudisteagentuuri Anadolu kohaselt võimudele laekunud vihjega, et illegaalne liikumine Revolutsiooniline Rahva Vabastuse Partei / Rinne kavandab rünnakut.

Vihjele andis kinnitust möödunud nädalal ühe selle liikme lõhkeainega tabamine.
Opositsiooni vältel üritab võimulolev Korra ja Õigluse Partei (AKP) Ergenekoni protsessiga lämmatada oma vastaseid. Valitsuse tegevuse toetajate hinnangul on see aga kiiduväärt osa nn sügava riigi likvideerimisest ning korduvalt riigipöördeid üritanud sõjaväe tsiviilkontrollile allutamisest.

Süüdistuste kohaselt üritasid Ergenekoni-nimelise põrandaaluse võrgustiku marurahvuslastest liikmed, kes kuulusid ühiskonna eliidi hulka, Türgis võimu võtta, korraldades mitmekümne aasta jooksul rünnakuid ja poliitilist vägivalda.

Türklaste müütiliseks algkoduks peetava Kesk-Aasia koha järgi nime saanud liikumine koosnes prokuröride süüdistuste kohaselt lõdvalt seotud harudest, kelle ühine eesmärk oli kukutada praegune Recep Tayyip Erdoğani konservatiivne valitsus ja seada Türgi riigikord marurahvuslikele alustele.

End Türgi sekulaarsuse kaitsjana nägev armee kukutas valitsuse aastatel 1960, 1971 ja 1980. 1997. aastal õnnestus neil survestada tagasi astuma samuti islamit ja konservatiivseid väärtusi toetanud peaminister Necmettin Erbakan. Praeguse valitsusjuhi mentoriks peetava Erbakani võimult tõrjumist kutsuti rahvasuus postmodernistlikuks riigipöördeks.

Mõni tund pärast hommikusi teateid meeleavaldajate pisargaasitamisest hakkas saabuma infot ka kohtumaja seest. Kõigepealt tuli teade, et 21 kohtualust mõisteti õigeks. Rohkem kui 200 erinevate eluvaldkondade silmapaistvatest esindajatest süüdimõistetu karistuste seas on aga rohkelt pikki vangistusi.

Aastatel 2008–2010 Türgi kaitseväge juhtinud kindral İlker Başbuğ läkitati eluks ajaks trellide taha. Lisaks sõjaväelase tööle ka Kemal Atatürgi elust menukeid kirjutanud kindral mõisteti süüdi riigipöörde vandenõus osalemises.

Pikad karistused
Nii mõnegi tema kaaskohtualuse puhul ei piirdutud aga mitte lihtsalt eluaegse vangistusega – näiteks Tööliste Partei liidrile Doğu Perinçekile mõisteti lisaks veel 16 ja ajakirjanik Tuncay Özkanile 22 aastat vangistust.

Perinçeki ajaloolasest poeg Mehmet Perinçek määrati kinni kuueks aastaks ja endine Türgi Kõrgharidusnõukogu juht Kemal Gürüz 13 aastaks ja 11 kuuks. Endised rektorid Ferit Bernay ja Mustafa Abbas peavad vangis veetma kümme aastat.

Sarnaselt erukindral Veli Küçükiga terroristliku organisatsiooni rajamises ja juhtimises ning riigipöördekatses osalemises süüdi mõistetud erukolonel Arif Doğan mõisteti trellide taha 47 aastaks. «Pooge mind üles!» karjunud Doğan selle peale.

Vabariikliku Rahvaerakonna parlamendisaadik Mustafa Balbay peab vangis istuma 34 aastat ja kaheksa kuud, tema parteikaaslane ja endine Ankara Kommertskoja esimees Sinan Aygün 13 aastat ja kuus kuud.

Aygün ütles hiljem, et aktsepteerib kohtu otsust. Samas tunnistas poliitik, et tema partei liider Kemal Kılıçdaroğlu oli üllatunud nii suurest hulgast eluaegsetest karistustest.

Opositsioonilise Rahvusliku Liikumise Erakonna (MHP) parlamendisaadik Oktay Vural keeldus otsust pikemalt kommenteerimast enne selle teksti nägemist. Küll aga märkis ta, et valitsev AKP on kogu protsessi kasutanud turunduseks ja opositsiooni rõhumiseks.

Erinev oli aga kurde esindava Rahu ja Demokraatia Partei (BDP) saadiku Adil Zozani seisukoht. «Need inimesed (süüdimõistetud – toim) ei sooritanud kuritegusid mitte ainult valitsuse vastu,» lausus ta Hürriyetile, «nad osalesid ka mõningates kuritegudes, mida võib lugeda inimsusvastasteks.»

Ergenekoni protsess

•    Algas 2007. aastal 27 käsigranaadi leidmisega ühest Istanbuli majast ning arenes protsessiks, kus paljusid Türgi ühiskonna ladvikusse kuuluvaid inimesi süüdistati riigivastases tegevuses, mis varieerus lobitööst relvastatud rünnakute ja riigipöörde sepistamiseni, üksikutest mõrvadest kuni usuvähemuste, näiteks kristlaste, ründamiseni selleks, et rikkuda riigi rahvusvahelist mainet.