Raidma: Süürias toimuvat püütakse rahvusvaheliseks kriisiks eskaleerida

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mati Raidma.
Mati Raidma. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Parlamendi riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma ütles Süüria olukorda kommenteerides, et on jõude, keda huvitab kriisi rahvusvahelisele tasandile viimine.

Ta märkis, et Süüria olukord on juba mõnda aega murettekitav olnud, kuid ennatlikke järeldusi teha ei maksa.

«Keemiarünnakust rääkides arvan ma, et hetkel veel on tegemist erinevate arvamuste ja spekulatsioonidega ja enne kui pole teada rohkem teavet ja fakte, on pigem ennatlik teha järeldust, kes konkreetselt nende rünnakute taga on, aga päevselgelt sellised sündmused eskaleerivad kriisi,» rääkis Raidma.

«Ka rahvusvahelisel tasandil on seda erinevate riikide sõnumites ju näha. Kriisi puhul kõige ohtlikum on see, kui hakatakse tegema ennatlikke järeldusi ja otsuseid ja puudub laiem kooskõlastuspind. Siis võib hakata juhtuma sündmusi, mida on raske prognoosida,» arvas riigikaitsekomisjoni esimees.

Seetõttu ei soovinud ta ka oletada, kes oli keemiarünnaku taga. «Neid variante on ilmselt rohkem kui kaks,» sõnas Raidma, viidates, et Süüria opositsioon pole ühtne. «On olemas kindlasti üks osa jõudusid, kes nimelt püüavad eskaleerida seda situatsiooni rahvusvaheliseks kriisiks.»

Eesti on Süürias toimuvas kogu aeg osaline olnud

Üheks konfliktiallikaks on saanud USA ja Venemaa erimeelsused sõjalise sekkumise osas. «See protsess on toonud kaasa ka rahvusvaheliste suhete potentsiaalse pingestumise,» ütles Raidma, kelle sõnul on USA sõjalise sekkumise tõenäosus viimastel päevadel kasvanud. «Nii palju võib öelda, et see tõenäosus täna on kindlasti suurem kui nädal aega tagasi, kuigi ta võib olla väga väike.»

Kõige loomulikum oleks Raidma sõnul olukorda lahendada ÜRO tasandil, mis koondab kõiki riike. «Aga samas me teame, et julgeolekunõukogus ühise keele leidmine on tänasel päeval ülimalt keeruline. Eks aeg näitab, kuidas protsessid arenevad,» rääkis ta.

Küsimusele, kas liitlaste sekkumise korral võiks oma väed Süüriasse saata ka Eesti, vastas Raidma, et kaitseväe Eestist välja saatmiseks on vaja riigikogu mandaati. «Kõik sõltub tuhandest asjaolust, sellepärast ongi see otsustusprotsess niivõrd pikk ja laiapindne. Kõigepealt peame selle pildi ja selle protsessi ikkagi konkreetselt selgeks saama ja selle pealt sünnivad otsused,» rääkis ta. «Seda protsessi ei käi kolme päevaga läbi ja ka nädalaga mitte.»

Raidma tõi välja, et Eesti on Süürias toimuvas juba osaline seeläbi, et toetab humanitaarabiga Jordaanias asuvaid Süüria põgenikelaagreid ja konflikti algusajal viibis ühe ÜRO missiooni raames Süürias ka Eesti ohvitser. «Selles mõttes ühel või teisel määral me oleme selles protsessis kogu aeg sees olnud,» ütles Raidma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles