R, 19.08.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Viimsilased saavad senisest kvaliteetsemat joogivett

Kristel Kossar
, vanemtoimetaja
Viimsilased saavad senisest kvaliteetsemat joogivett
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Puhas joogivesi
Puhas joogivesi Foto: SCANPIX

Viimsi veemajandusprojekti teine etapp sai kolmapäeval, 28. augustil ametliku lõpu.  Ühtekuuluvusfondi toel ellu viidud projekti kogumaksumus on 14,5 miljonit eurot, mis saadi SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Tänu projektile on  4600 Viimsi elanikule tagatud nõuetekohane ja kvaliteetne joogivesi.

Ajast ja arust torustik on uueks saanud, kokku läks vahetamisele või renoveerimisele üle 30 km joogivee torusid. Tööde tulemusena väheneb reovee pinnasesse imbumine ning võimalus, et see jõuab põhjavette ja merre. Väiksem infiltratsioon kanalisatsioonitorustikku hoiab kokku ka reovee puhastamiseks vajalikke ressursse ning väiksemad joogiveelekked tähendavad, et põhjavett ei tule välja pumbata senises mahus.

AS Viimsi Vesi nõukogu esimees Meelis Saluneeme sõnul olid projekti peamisteks eesmärkideks asulareovee puhastamise direktiivi nõuete täitmine Viimsi vallas ja 4600 vallaelanikule nõuetekohase kvaliteediga joogivee tagamine. Ühtlasi tagas projekt 2300 viimsilasele võimaluse liituda ühiskanalisatsiooniga. «Lahendamist vajasid olemasolevate torustike halb tehniline seisund, millele viitas suur lekke- ja infiltratsioonivee kogus, mistõttu oli vajalik need torustikud ümber ehitada, » lisas Saluneem.

Suuremahuliste tööde käigus rajati kogu Viimsi mandriosa nõuetekohase ja kvaliteetse joogiveega varustav veetöötlusjaam ning täiendavalt ehitati 16,9 km ja rekonstrueeriti 15,6 km joogiveetorustikke. Lisaks rajati 30 km kanalisatsioonitorustikke ning ehitati 14 ja rekonstrueeriti 2 reoveepumplat. Töid teostati Viimsi ja Haabneeme alevikus, aga ka Lubja, Leppneeme, Randvere, Metsakasti, Tammneeme, Püünsi ja Muuga külades.  Ühes torustike rajamisega taastati üleskaevatud teed ning ümbritsev haljastus

Ühtekuuluvusfondi projekti  kogumaksumus oli 14 miljonit eurot, millest ligikaudu 77 protsenti ehk 11 miljonit eurot moodustas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi kaasrahastus. Omaosaluse tasusid Viimsi vald ja AS Viimsi Vesi.

Viimsi veekorralduse projekt algas 2004. aastal. Tänaseks on lõppenud I ja II etapp ning Viimsi veemajandusse investeeritud kokku ligikaudu 29,3 miljonit eurot, millest 22 miljonit on kaasrahastatud Ühtekuuluvusfondist. Viimsi vald ja AS Viimsi Vesi on omaosalusena panustanud kokku 7,3 miljonit eurot. Neljanda etapi taotluse rahuldamise otsus  kinnitati juunis 2013 ning tööd peavad olema valmis augustis 2015.

Perioodil 2007-2013 on KIK Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetanud 86 veeinfrastruktuuri projekti üle Eesti kogusummas ligi 464 miljonit eurot. Selle tulemusena luuakse elanikele võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning saada endale nõuetele vastav joogivesi.

Märksõnad
Tagasi üles