Täna annab Tallinnas kontserdi seitsme Ida-Euroopa riigi noori muusikuid koondav I Culture Orchestra. Orkestri tööd juhib tänavu ukraina päritolu muusikute peres kasvanud dirigent Kirill Karabits, kes sel sügisel alustab viiendat hooaega Bournemouthi sümfooniaorkestri peadirigendina ning kes mais pälvis oma tegevuse eesti Suurbritannias Royal Music Society auhinna.
Karabits, kes on Inglismaal ja Prantsusmaal varemgi noorteorkestreid dirigeerinud, tunnustab Inglismaa muusikaelu. Praegu on küll keeruline olukord, sest orkestrite rahastust vähendatakse. Samas ei ole ühelgi riigil ette näidata sellise kvaliteedi ja haardega festivali nagu BBC Proms. Selgi aastal andsid Londonis festivali kutsel kontserte maailma tuntuimad orkestrid.
Kontserdi andis ka Bournemouthi sümfooniaorkester. Johann Sebastian Bachi oma lemmikheliloojaks pidav Karabits esitab päritolu tõttu tihti Ida-Euroopa heliloojate loomingut. Tallinnas toimuval kontserdil tulevad ettekandele Bartóki, ukraina helilooja Ljatošinski ja Prokofjevi teosed.
Ida-Euroopa haridussüsteem soosib muusikute solistlikkuse arendamist ning I Culture Orchestra keskendub orkestrimängukogemuse lihvimisele, kaasates õpetajatena Lääne-Euroopa orkestrite kogenud muusikuid. Karabits mõistab Ida-Euroopa noorte muusikute õpetamisest tingitud keerulist orukorda, sest on olnud oma muusikutee alguses samasuguses olukorras.
Enne Eestit Islandil ja Rootsis esinenud orkester on andnud kontserte kahe nimeka solistiga: Witold Lutosławski tšellokontserdis on soleerinud Truls Mjork ning Khatia Buniatišvili soleerib Tallinnas Sergei Prokofjevi klaverikontserdis nr 1.
Gruusia päritolu noorema põlvkonna pianist Buniatišvili on õppinud Viinis Oleg Maisenbergi juures ja osalenud projektis BBC New Generation of Artists. Eesti muusikutest on ta teinud koostööd Paavo Järviga ning hiljuti salvestas oma uut albumit, millel kõlab teiste teoste seas ka Arvo Pärdi looming. Buniatišvili on sama Prokofjevi 1. klaverikontserti koostöös dirigent Karabitsaga varem Londonis esitanud. Ta peab õigeks valikut esitada noorte muusikutega Prokofjevi nooruspõlves valminud teost.
«Prokofjevi muusika on universaalne. Selles on väga palju vastuolulisi ja kontrastseid emotsioone, see võib olla lüüriline, unistav, tundlik ja samas sünge, valuline, groteskne, irooniline. Erinevad emotsioonid on valatud selgesse vormi. Tegemist on intellektuaalse loojanatuuriga.» Buniatišvili tõdeb, et klassikaline muusika on tema meelest parim, mida inimene on suutnud luua.
«See on elav ja geniaalne muusika. Samas on klassikalise muusika kontserdivorm aegunud. Ei peaks originaalitsema, aga võiks leida loomulikumaid vorme, uusi huvitavaid keskkondi, miks mitte anda kontserte vabaõhulaval. Ma ei alahinda suurepärase akustikaga saale, kuid võiks siiski proovida teistsuguseid võimalusi. Võiks süsteemist korraks välja astuda, mitte olla piiratud sellega, kuidas on harjutud klassikalist muusikat kuulama, kus isegi programmi ülesehituses on omad kaanonid. Ma ei pea ennast otseselt revolutsionääriks, aga ma sooviksin, et inimestel oleksid erinevad lähenemised ja nad ei pelgaks seda oma nooruse või kogenematuse tõttu.»