Leigo Järvemuusika on tõenäoliselt Eesti kõige vaiksem alati tuhandeid inimesi kohale toov kultuuribränd.
Nädala foto: Leigo, suveöö, tuli ja vesi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühe mehe töö Tõnu Tamm on oma kätega loonud kaheksa järve, oma vaimu ja väega loonud sel aastal juba seitsmendat korda toimuva Leigo Järvemuusika. Muusikafestivali, mis oma ekvivalentidest mujal kardinaalselt erineb. Ning mitte ainult selle poolest, et muusikud järvele ehitatud laval esinevad. Mitte ainult seeläbi, et ühitatakse esmapilgul ühitamatut.
Leigol on kõik asjad Leigo moodi. Nii lihtne see erinevus ongi.
Kui taluperemees möödunud laupäeval No Big Silencei esinemist sisse juhatas, kostis ta hääles kahtlus kas raske muusika ja elektrivalgust kasutav sõu leigole sobib. Kas sobib, kui ekskavaatorid balletti tantsivad...
Sobib. Leigol ei saa teistmoodi. Paiga tulevägi on vääramatu. Vesi kannab.
Täna esinevad Leigol Jäääär, Värttinä, Tallinna Kammerorkester ja Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. See on üks natuke teistmoodi Leigo kontsert.
Tuleval aastal, kuuldavasti, laieneb suveöine Leigo teatrimaastikule Tõnu Lensment lavastab Suure Williami «Suveöö unenäo».