Ringhäälingujuhid soovivad ehitada Tallinnasse paarisaja meetri kaugusele lauluväljakust uue tele- ja raadiomaja ning senised hooned maha müüa, kuid rahandusministeerium pole uue maja jaoks mingit raha kavandanud.
Tele- ja raadiojuhid plaanivad uut peamaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ringhäälingunõukogu esimees Andres Jõesaar, Eesti Televisiooni (ETV) juhatuse esimees Ilmar Raag ja Eesti Raadio juhatuse esimees Margus Allikmaa kirjutasid augusti alguses Tallinna linnapea Edgar Savisaarele, et linn võiks juba lähiajal anda heakskiidu Narva maantee 130 kinnistu jätmiseks riigi omandusse.
See annaks võimaluse rajada krundile ühineva ETV ja Eesti Raadio uus peahoone.
Järgivad arengukava
Jõesaar ei soovinud võimalikku krundisoovi põhjalikumalt kommenteerida, kinnitades vaid, et võimalik ringhäälingumaja loomine on kirjas aasta alguses valitsuses heaks kiidetud Eesti Raadio ja ETV arengukavas. «Meie püsime oma plaanidega ajakavas,» lausus ta.
Postimehe andmetel pole see krunt sugugi ainus, kuhu tulevast tele- ja raadiomaja on plaanitud.
Ringhäälingujuhtide kirjas seisab, et uue peahoone ehitamist kavatseb ringhäälingunõukogu rahastada südalinnas asuvate tele- ja raadiomajade müügiga ning lisarahaga riigieelarvest või riigigarantiiga võetud laenust.
Rahandusministeeriumi nõunikule Kalle Kukele tuli ringhäälingujuhtide krundiotsimine üllatusena. Tema sõnul esitab rahandusminister septembri algul valitsusele rahvusringhäälingu finantseerimise kava ja selles kinnisvara riigile ostmist praegu ei plaanita.
«Tahame rahvusringhäälingu hoone rajamiseks soovitada PPP-skeemi (private public partnership ehk era- ja avaliku sektori koostöö toim), kus esialgse investeeringu hoonesse teeb erafirma, riik aga rendib endale vajalikke ruume. Põhimõtteliselt on valitsus sellise otsuse juba ka teinud,» rääkis Kukk.
Liiatigi on Kuke hinnangul võimalik, et seniseid tele- ja raadiomaju maha ei müüdagi: «See pole veel lõplik otsus, et rahvusringhääling uut maja vajab.»
Ka ei ole enne septembrikuist finantseerimiskava heakskiitu selge, palju peab riik uue tehnika või kinnisvara soetamiseks, aga ka rahvusringhäälingu loomiseks ETV ja Eesti Raadio põhjal raha välja käima. «Nende numbrite esialgsest kavast üks-ühele ümber kopeerimine ei ole põhjendatud,» lisas Kukk.
Tuleva aasta riigieelarve projektis on rahvusringhäälingule ette nähtud 290 miljonit krooni. Arengukava järgi peaks tuleval aastal eraldatama aga 359 miljonit, ringhäälingumaja jaoks on seal aastateks 2005-2014 ette nähtud 320 miljonit krooni.
Maatüki saatus lahtine
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen ütles, et linn pole otsustanud, kas jätta ringhäälingujuhtide soovitud krunt riigile. Ta lisas, et riigi maa-amet pole ka ametlikku taotlust teinud.
Ringhäälingujuhtide soovitud kinnistu on nn reformimata maa, mille riigistamiseks peab nõusoleku andma linn, maa linnale andmise korral aga riik.
Praegu on krundil linnale kuuluv parkla, mille Lasnamäe linnaosa on erafirmale rendile andnud. Seega ei piisaks kinnistu riigile andmiseks pelgalt nõusolekust, vaid tuleks ka linnavara riigile võõrandada.