/nginx/o/2013/09/04/2020369t1hab3b.jpg)
Peeter Laurson soovib uuest linnaeelarvest kirjutades, et töö- ja rahamahukate kavade kõrval ei jääks tähelepanuta teised linlastele olulised asjad.
Tartu areng on sildade taga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvatarkus ütleb: kus viga näed laita, seal tule ja aita. Seega esitan oma seisukohad, mis peaksid aitama linnaeelarvet lõplikult formuleerida.
Tutvudes Tartu 2005. aasta oletatava eelarvega kõigepealt ajaleheveergudel, valdas mind esmapilgul skepsis ja tekkis küsimus, kas tõesti soovitakse linna arendada ainult nende kuude jooksul, mis jäävad 2005. aasta kohalike valimisteni. Paistab, et tänased Tartu võimuerakonnad on alustanud valimiskampaaniat õige vara.
Järgmise aasta Tartu eelarves suurendatakse investeeringuid võrreldes eelmise aastaga 30% ja võrreldes 2003. aastaga 50%. Lõviosa sellest on mõeldud Tartu spordimajale, Jaani kvartalile, Annelinna haruraamatukogule ning tänavate ja teede remondiks.
Kuulda tartlase häält
Ettevõetavate tööde mahu ja maksumusega võrreldes on nendele mõeldud aeg hirmuäratavalt lühike. Loodetavasti ei laena Tartu ennast lõhki ning linna areng jätkub ka pärast 2005. aasta oktoobrit, kui on selgunud uue volikogu koosseis.
Rahandusvaldkonda kureeriva abilinnapea Sven Illingu lootus üksikisiku tulumaksu enamlaekumisele 2005. aastal ligi 40 miljonit krooni võrra rohkem kui tänavu on julge mõte.
Igati tuleb tervitada kavandatavat koolihoonete remonti, Annelinna jalgpalliväljaku rajamist, Mart Reiniku gümnaasiumi spordiväljaku korrastamist, vaimse tervise hooldekeskuse renoveerimist, noortespordi toetamist ja tänavate-teede remonti.
Samuti on Res Publica juba ammu juhtinud tähelepanu vajadusele korrastada lasteaiahooned ning tõsta lasteaednike palka 10% ulatuses, mis näib 2005. aastal tõeks saavat. Selleks on tõesti juba viimane aeg.
Tartu 2005. aasta eelarve juures ei ole taas saadud üle ega ümber vastandamisest. Küsimus on alati selles, mis valdkonnad vajavad kiiremat abi linnalt ja mis on teisejärgulised küsimused. Vaja oleks kaasata rohkem tartlasi aktiivsesse linnajuhtimisse.
Tartlaste hääl peab kostma valjemini ja selgemini. Just linn saab näidata siin eeskujulikku käitumist ning sõnade ja tegude kokkulangemist.
Teed ja sillad
Päevakorral on taas teede ja tänavate remont, sest nende olukord on enam kui halb. Linnavalitsuse tahe parandada teede- ja tänavatevõrku kajastub nii ajaleheveergudel kui ka linnapildis, mis meenutab rohkem kaost kui korda.
Piisab, kui minna hommikul Annelinnast kesklinna ja tulla õhtul koju kõikjal on näha linna võimetus ja abitus lahendada tekkinud olukorda.
Arvan, et tagumine aeg oleks linnaisadel astuda samme Ropka silla rajamiseks. Järgmiseks aastaks kavandatud Kalda tee laiendamine ja Kaunase puiestee ristmiku renoveerimine ei lahenda liiklusummikuid teel Annelinnast kesklinna, lahendus on uue silla rajamine. Tartu areng on sildade taga!
Ehk järgmisel aastal asutakse remontima neid teid, mida kasutatakse tihedamalt. Kindlasti on vaja kiiremas korras remontida Turu tänav Emexi juures ja Võru tänava lõpp, aga samuti kõik raudteeülesõidukohad, mis ei kannata isegi kriitikat.
Kindlasti ei tohi jääda järgmise aasta eelarvest välja laste mänguväljakute ja kutsehariduskeskuse ühiselamu renoveerimine ning Tartu hooldekodu remont.
Samuti peab 2005. aasta eelarve pöörama rohkem tähelepanu nõustamis- ja abistamisteenustele. Kui linn kutsub üles kodanikke tartlaseks registreerima, siis jääb loota, et tuntakse huvi ka nende edaspidise käekäigu vastu.
Näiteks nõustamis- ja abistamisteenuse arendamine põhikoolist välja langenud õpilastele või stipendium puudega inimestele kõrghariduse omandamiseks on üks viis, kuidas tunda huvi oma kodulinlaste vastu, mitte loota, et õnnestuks vaid saada riigieelarve tasandusfondist rohkem raha kui eelmisel aastal.
Tartu eelarve peab arvestama kõikide elanikerühmade nõudmiste ja soovidega. Loomulikult ei saa eelistada ühte teisele või neid vastandada.
Arvan, et tänane linnavõim ei müü põrsast kotis ning tugineb realistlikule ja jätkusuutlikule arengule, mitte ei lähtu isiklikest võimuambitsioonidest ning propagandistlikest lubadustest ja lindilõikamistest.