Arhitektid pakuvad Õismäele pealinna kõrgeimat elumaja

Urmas Seaver
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil on vaade võimalikele uutele majadele Õismäe teed ja Ehitajate teed ühendavalt ringristmikult. Foto on illustreeriv.
Pildil on vaade võimalikele uutele majadele Õismäe teed ja Ehitajate teed ühendavalt ringristmikult. Foto on illustreeriv. Foto: Postimees.ee

Tallinnas Õismäel asuvat Nurmenuku kaubanduskeskust ümber kavandavad arhitektid pakuvad, et kompleksi peale võiks ehitada seitse tornelamut, millest kõrgeim kerkiks koos allolevate kauplustega 26 korruseni.

Seda pealinna kõrgeimat elumaja kavandavad arhitektid Peeter Pere ja Urmas Muru, kes Nurmenuku keskust Arco Vara tellimusel ümber planeerivad.

Pere sõnul võiks alast, kus praegu asuvad kaubanduskompleks ja linnaosavalitsus, kujuneda pärast ümberehitust tõeline Õismäe keskus.

«Ehitajate tee poolt vaadates meenutab Nurmenuku kaubanduskeskus praegu natuke nagu tagahoovi,» märkis Pere. «Kuid arvestades, et linnaosavalitsuse kõrvale kerkib peagi ka uus vabaajakeskus, võiks alast kujuneda üks terviklikumalt välja ehitatud keskus Õismäel ja sinna võiks rohkem elu koonduda.»

Arhitektide nägemuse kohaselt ehitataks ühekorruseline Nurmenuku kaubanduskompleks ümber kahekorruseliseks ning selle pealt kasvaksid välja seitse eri kõrgusega torni, mis küüniksid koos kaubanduskeskusega 9–26 korruseni. Tornide võimalikku kõrgust meetrites arhitektid veel ei öelnud.

Linnaplaneerija on vastu

Tallinna kõrgeim kortermaja on praegu südalinnas Maakri tänaval asuv 20-korruseline Maakri Maja, mis on pisut üle 70 meetri kõrgune. Näiteks Olümpia hotellil on 26 korrust ja see küünib 84 meetrini ning Tallinna kõrgeim hoone Radisson SAS hotell on 25-korruseline ja 105 meetri kõrgune.

Tallinna säästva arengu ja planeerimise ameti (SAPA) Õismäe piirkonna arhitekt Ivo Rebane lausus, et tema ei kiida heaks uute hiiglaslike kõrghoonete ehitamist Nurmenuku kompleksi. Tema hinnangul võib keskuse kõrgemaks ehitamine kõne alla tulla küll, kuid mitte nii suurejooneliselt.

«Kui Kadrioru-sarnastes piirkondades on inimesed muutunud juba teadlikuks ja tunnevad aktiivset huvi ümbritseva keskkonna vastu, siis tavaline õismäelane ei oska tõenäoliselt ka oma kõige hullemas unenäos ette näha pilvelõhkujate maandumist kompaktsesse keskkonda,» märkis Rebane.

Arco Vara ootel

Poolt Nurmenuku kaubanduskeskusest omava Arco Vara arengu- ja planeerimisosakonna juhataja Hain Karu ütles, et SAPA teatel on nende esitatud eskiisplaan praegu külmutatud, kuni tuleva aasta kevadel valmib uute kõrghoonete võimalikku paiknemist otsustav teemaplaneering.

Karu sõnul pole firmal keskuse arendamisega kiiret, sest kompleksil läheb hästi. «Kui praegune ettepanek SAPAs läbi ei lähe, siis pole midagi katastroofilist, võtame kõrgust vähemaks,» märkis ta.

Karu lausus, et kuni 26-korruseliste tornide ideega tulid arhitektid välja oma algatusel: «Ise pakkusin, et võiks teha ehk paar 12–14-korruselist torni.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles