Valitsuse kriisikomisjon peab kahe nädalaga välja selgitama, kas sajandi tormi ennustamine oli vajalikul tasemel, ning tegema ettepanekud, kuidas saaks inimestele tulevikus lähenevast loodusõnnetusest aegsasti teatada.
Riik otsib puudujääke ilmaennustuses
14. jaanuar 2005, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse kriisikomisjoni kriisireguleerimise meeskonna juht Kalev Timberg ütles, et üks töösuund on tõepoolest parandada tulevikus kriisireguleerimist ka ilmaennustuse vallas.
«Peame hakkama rääkima ühes keeles et saaksime eri alade spetsialistidena üksteisest aru ja et ka rahvas saaks meist aru, kui me hoiatusi välja saadame,» rääkis Timberg. Ta kinnitas, et välja tuleb selgitada ka ilmaennustuse puudused. «Sellega peab tegelema keskkonnaministeerium, kes teab, millised on vajadused, et tööd paremini teha,» lausus Timberg.
Ta nõustus, et lisaks praegustele Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) töötajatele tuleks eriolukordades kindlasti kaasata nõu andma teiste erialade spetsialiste, nagu näiteks merefüüsikuid.
Meretundjaid pole
Kui möödunud nädalal rabas Eestit torm ja üleujutus, ennustasid selle saabumist kõige varem ja täpsemalt ette TTÜ küberneetikainstituudi (KI) ja meresüsteemide instituudi (MI) merefüüsikud. Samad teadlased tabasid märki ka üleeile, kui teatasid, et uue tormiga Pärnus üleujutusi ei kaasne. Samal ajal ennustas EMHI Pärnule nädalataguse üleujutuse kordumist.
EMHI peadirektor Jaan Saar ütles, et viimati ennustasid meresünoptikud nende majas tormide saabumist 1990. aastate alguses, kui mereosakond koondati. Praegu riik EMHI-lt mereilmateadet ei telli, kuigi töötajad seda puhtast kohusetundest siiski teevad. Saar loodab, et riik pärast tormi laastamistööd mõistab, et mereilma ennustamisega peaksid tegelema ka seda ala õppinud inimesed.
Ennustus paremaks
Keskkonnaminister Villu Reiljan ütles eilsel valitsuse pressikonverentsil, et loomulikult võiks EMHI teha koostööd TTÜ teadlastega ja okeanoloogidega. «Kui sünnib poliitiline otsus, et on vaja ilmaennustust parandada ja ma usun, et EMHIt on vaja parandada , siis tegelikult on ju küsimus rahas,» nentis Reiljan.
TTÜ prorektor Peep Sürje näeb oma instituutide spetsialistidest õnnetustest etteteatamisel suurt kasu. Sürje sõnul on käinud läbirääkimised, et TTÜ instituudid hakkaks EMHi jaoks eri vajadusteks mudelprognoose looma. «Eesti kui mereriigi turvalisus peab olema tagatud,» selgitas Sürje.
Tormi saabumist ennustanud KI vanemteadur matemaatikadoktor Tarmo Soomere ütles, et kui riik huvituks, võiks merefüüsikud naaberriikide eeskujul üles ehitada arvutisimulatsioonil põhinevad numbrilised mudelid, mis hakkavad ilmaandmete sissesöötmisel modelleerima merel toimuvaid protsesse.
«Teadlased sekkuksid nõuandjatena siis, kui mudel näitab mingit erilist olukorda näiteks katastroofiohtu,» selgitas Soomere.
Arvutimudelid töötavad edukalt Taanis, Soomes ja mujalgi, Soomere sõnul võimaldavad need erakordseid merekatastroofe ette näha kuni kolm päeva varem.
KI osakonnajuhataja akadeemik Jüri Engelbrecht märkis, et Soomerel õnnestus veetõusu ennustamisel nii hästi märki tabada just seetõttu, et tegelikult pole tegu üldse ennustamisega, vaid puhta füüsika ja arvutustega. «Lisas sellele oli teadlasel väga hea analüüsivõime, et näha arvude taga olevaid protsesse,» kiitis Engelbrecht.
Eesti ennustus täpsem
Engelbrechti hinnangul peaks riik merefüüsikuid ekspertidena rakendama just siis, kui olukord kõige täbaram. «Ekspertide arvamus peab olema kriiside puhul kättesaadav,» lausus Engelbrecht.
MSI vanemteadur Tarmo Kõuts leidis, et Eestis saaks üleujutusi märksa parema kvaliteediga ennustada kui teiste riikide teadlaste tööd kasutades, sest kohapealsete ilmaandmete lisamine muudaks tulemuse täpsemaks.