Eiki Berg: iga riik ratifitseerib Euroopa põhiseaduse lepingu omamoodi

Pildil EIKI BERG Foto: Peeter Langovits

Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria korraline professor Eiki Berg kirjeldab intervjuus, milliseid probleeme võib tekitada Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimine.

Kas on kuidagi võimalik välja tuua erinevused nende EL-i liikmesriikide vahel, kes on otsustanud põhiseaduse lepingu ratifitseerida rahvahääletusel, ning neil, kus piirdutakse ratifitseerimisega parlamendis?

Ei ole. Mõlema hulgas on nii suuri kui väikseid, uusi ja vanu liikmesriike. Rahvahääletuse läbiviijate hulgas on kindlalt esindatud Iirimaa ja Taani, sest nende põhiseadused näevad ette EL-i aluslepingute muutmiste/täienduste/paranduste osas rahvalt nõu küsimist. Kuid siin on esindatud ka Holland, kus mitte kunagi varem pole sedalaadi rahvahääletusi läbi viidud. Samuti Suurbritannia, kus põhiseadus puudub üldse ning eurotemaatika jäetud vastava poliitilise kultuuri hallata.

Millised riigid ja miks kuuluvad nende hulka, kus ratifitseerimine võib läbi kukkuda?

Kriitiline seis on Taanis, Prantsusmaal, Hollandis, Tšehhis, Poolas ja Suurbritannias. Taani ühiskond on selgelt polariseerunud EL-i poolehoidjate ja vastaste vahel, mistõttu otsustavaks võib saada kampaania käik ning 20% valijaskonna veenmine.

Prantsusmaal on segavaks teguriks Türgi võimalik liikmestaatus.

Hollandist on jällegi saanud Ühenduse eelarvele pealemaksja ning EL-i topeltstandardite vastu võitleja.

Tšehhi puhul võib olla kaalukas euroskeptilise presidendi Vaclav Klausi positsioon lepingu osas.

Poolas on vajalik 50% valimiskünnise ületamine, mis ei pruugi realiseeruda, pidades silmas poolakate madalat osavõttu nii Europarlamendi valimistest kui ka liitumisreferendumist.

Suurbritannia on kõige euroskeptilisem riik, kus õli valab tulle veel Tony Blairi ebapopulaarne valitsus.

Millised on EL-is olulisemad lepingut toetavad ning vastustavad
huvirühmad?

Selge veelahe kulgeb piki EL-i pooldajate ja vastaste leeri, mis tavapäraselt on olnud äriringkondade ja põllumeeste vaheline rindejoon.

Pooldajad näevad põhiseaduse lepingus võimalust tagada laienemisjärgse EL-i tõrgeteta toimimine. Vastased heidavad ette jällegi riigistumist ning võimu veelgi suuremat kontsentratsiooni Ühenduse institutsioonides.

Tööandjate jaoks tungib leping liialt kaugele majandussuhete reguleerimisse. Töövõtjate arvates aga ei paku see piisavalt sotsiaalseid garantiisid.

Lisaks veel neutraalsed riigid, kes peavad lõimumist välis- ja julgeolekupoliitikas kurjakuulutavaks, ning väikeriigid, kes pole päris

kindlad selles, kuidas nende hääl pärast institutsionaalset reformi kostma

hakkab.

Kas võib eristada lepingu pooldajaid ja vastaseid ideoloogiliselt – kas on näiteks erinevusi parem- ja vasakpoolsete vahel?

Pigem mitte. Erinevused ilmnevad riigiti. Saksa kristlikud demokraadid pooldavad lepingut, briti konservatiivid on jällegi vastu. Hispaania sotsialistid andsid oma poolthääle lepingule, taani sotsialistid näikse aga pigem vastased olevad.

Millised lepingu osad on tekitanud kõige rohkem vastuseisu ja miks?

Väikeriikides on tekitanud kõige suuremat vastasseisu institutsioonide peatükk. Skeptilisemates riikides jällegi pädevusjaotus. Samuti võib täheldada liberaalsemate majandustega riikide vastumeelsust maksupoliitika harmoneerimiskatsete osas. Päris palju resonantsi tekitas klerikaalide nõue lisada kristluse mõõde põhiseadusliku lepingu preambulasse.

Kas ratifitseerimisel arvestavad mõne riigi valitsused ka nn doominoefektiga – viimaste ratifitseerijate seas on Taani ja Suurbritannia, kus avalikkus on traditsiooniliselt kõige euroskeptilisem?

Jah, kindlasti. Eks nad ürita luua luuseri kuvandit selleks puhuks, kui rahvahääletus peaks neis riikides ebaõnnestuma.

Millist väljapääsu Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumise puhul on kavandatud juhuks, kui mõnes riigis ratifitseerimine läbi kukub?

Lepingu jõustumine eeldab selle ratifitseerimist kõigi liikmesriikide parlamentides ning Euroopa Parlamendis. Edasi oleneb kõik sellest, kas ratifitseerimine ebaõnnestus ühes või mitmes riigis. Samuti sellest, millises riigis see ebaõnnestus. Esimene võimalus on korraldada uus rahvahääletus (nagu Taanis 1992 või Iirimaal 2001).

Kui ratifitseerimine ebaõnnestub Prantsusmaal või Hollandis, siis on sellest lepingu jõustumisele rohkem kahju, kui analoogne stsenaarium korduks Taanis või Suurbritannias.

Siiski on mõlemal puhul otsustamiskohaks see, kas liikmesriik jätkab Ühenduse koosseisus või kuulutatakse põhiseaduse leping ebaõnnestumiseks.

Kas Eesti peaks Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimisel teie arvates korraldama rahvahääletuse või mitte?

Eesti ei peaks korraldama rahvahääletust põhiseaduse lepingu küsimuses kahel põhjusel. Esiteks on Eesti puhul tegemist esindusdemokraatiaga, kus riigi jaoks tähtsad küsimused otsustab rahva poolt valitud esinduskogu.

Teiseks, kuna leping ei muuda EL-i põhiolemust (riikide liit) ning sellele kirjutavad alla liikmesriikide valitsusjuhid või riigipead, siis tuleks seda tõlgendada rahvusvahelise lepinguna, mille puhul Eesti põhiseadus ei näe ette rahvahääletuse korraldamist.

Kuidas hindate eestlaste teadmisi põhiseaduse lepingust?

Kesiselt. See on teema, mis ei huvita lehelugejat ega garanteeri  meediaväljaannetele piisavaid müüginumbreid. Sestap siis ka ebapiisav inforinglus ning mitterahuldav arutelu.

Loe lisaks:

Euroopa põhiseaduse lepinguga seotud arvamuslood